Saatuse Rajad: Ränduri kodu muljed

[Alleria]

Aitäh, päris tore mäng oli ja mul oli väga lõbus! Loodan ainult, et järgmine mängukoht on Tallinnale lähemal .

Hiljem kirjutan pikemalt

[Iardacil]

Minu pildid:



Pikemad kommentaarid hiljem..

[Hellera]

http://imgur.com/a/xpBSv#0

Vähesed enne mängu tehtud pildid. Mul mängu ajal kuidagi ei õnnestu lihtsalt. ‪#‎noedit‬ ‪#‎nofilter‬ Tehke ise High reso saate alla laadida, kui hiirega hooverite pilti paremas ülanurgas, tuleb ikoonike.

VÄGA TORE oli, pikemalt kunagi, kui kõik kohad enam ei valuta.

[Irve]

See kolbatar on nii hästi tehtud

[Alleria]

Niisiis, nagu lubatud, muljed:
Aitäh korraldajatele ja kaasmängijatele! Minu jaoks oli mängu peamine võlu oma tegelase mängimine ja meie grupp, teistega oli ka päris häid momente siiski.
Eriti toredaid momente:
*Sõrmusesõltuvuse paranemise 10 astet
*Juuni ütlemas härra Ängile, et too naerataks, kes süngelt vastas "ma ei naera." ning siis Surma eriti debiilse nalja peale siiski naeris
*Sosinad tuules ja tüüp keldris
*Yellow Submarine'i lugemine kooris ja meie katkestamine
*lõpu hirmutamine
*uus äge tüüp meie gruppi

Ja saun ja jaaniussid ja kõik oli ka tore muidugi.

Pärast mängu arutasid mõned mängujuhid, et surma ja tagajärgi on liiga vähe. Arvan, et peamiselt peaks ikkagi mängijad otsustada, millist mängu nad tahavad teha ehk kui mängijad ei taha pvp siis nad seda ka ei tee. Samas pisut tõesti häiris, et nagu mingeid tagajärgi polnud. Üks variant oleks mingite püsivate vigastuste tutvustamine. Samas see puudutaks vaid neid, kes koguaeg võitluses esiliinil on ja oleks ju ikkagi kokkuvõttes tasakaalust väljas.

Seoses sellega, et pool gruppi läks Surmailma ja pool Kuhugi Mujale, siis mul tekkis idee, et nii äge oleks, kui järgmisel mängul oleks kaks mängu ala, tavamaailm (vms) ja surmailm, mis oleks pmst nagu manala, aga seal oleks ka plot ja tegelased ja PC-d ja võimalus ehk tagasi tulla kuidagi või isegi kummitamas käia või neid eri shamaaniloitse teha (suhtle vaimudega vms). See oleks suht vinge. Teoreetiliselt saaks isegi mängijaid kasutada korraldusliku abina, sest mängijagrupid saaks aidata alale, kus neid pole, mõelda ploti.

Negatiivse poole pealt pole eriti midagi välja tuua, see, mida SR-ilt oodatakse, see ka oli. Isegi mängutempo oli üsna hea. Enda tegelase mängimisest ma väsisin küll paar korda ära, aga siis sai pisut kuskil patareisid laadida ja jälle edasi mängida .
See pole kriitika ja ei tule ka ilmselt üllatusena, aga seda aja ja ressursi kulu mäng päris väärt polnud (sõit ise juba 6-7 tundi ja 20+ eurot). Seega loodan, et ehk järgmine kord mängukoht kuskil lähemal .

Alati teie,
Surm

[Ghostwizard]

[Ghostwizard]

Gemmipostitusets eraldi tahaks ma nüüd hetke küsida, ega keegi minu 2 gen mõõka jushulikult kaasa ei haaranud. Hall, naharibadega kaetud käepidemega.

[Dani]

Tore oli üle pika aja sellisel mängul käia.
NPCd olid toredad, mängijad vahvad ja kõik olid väga ilusad ka
Häid asju on teised juba öelda jõudnud, ma ei hakka kordama.
Halbadest asjadest üks asi, mis mulle seekord kuidagi kõvasti rohkem kõrva jäi kui tavaliselt mängudel...
Kuidagi hästi palju kasutati jutu sees ingliskeelseid väljendeid. Ma saan aru, et 'okei' on põhimõtteliselt et eesti keelne sõna ja noh, paar 'sorrit' võib andeks anda, aga pidev 'hiilerite' otsimine, 'faiteritest' rääkimine ja suvaliste võõrkeelsete väljendite kasutamine (millest mulle küll ükski näide kohe hetkel pähe ei tule, aga neid ikka jätkus) pole lahe.
Ma olen kindel, et ka minul on libastumist ette tulnud, aga püüdkem ikka inglise keelt vältida ja juhtigem mängijate tähelepanu sellele, kui seda ette tuleb. Mäng on selle võrra ilusam.

[Irve]

Pane pildid praegu üles; ma saan selle mingil hetkel tööle küll kui nüüd puhkus hakkab.

[Alleria]

Ma ei ole kindel, kas see mana maksumus jms midagi muudab. Asi polegi ju nagu reeglites päris.. vähemalt mitte sellistes. See teeks nagu ravitsejate rolli ju veelgi tüütumaks ja lihtsalt tähendaks seda, et veel suurem hulk aega peab kuskil nurgas 'ommm' tegema. Ei tundu eriti elegantne lahendus. Pigem selline plaastri luumurrule panek. Samas ega mul endal (veel) paremaid ideid pole.

Suure heatahtllikkuse kohta:
minu arust üsna naljakas, et ravitsejad sellised üli head on või kuskile endale mingi arstivande andnud, u et aita kõiki. Ülejäänud ilmselt ettevaatlikud ja ükskõiksed, sest kui sa just ravitud tüüpi uuesti tapad, siis ilmselt on see ravitseja päris pahane su peale . Ja seda keegi ometi ei taha.
Kui mängijad juba on sellised, miks siis mitte seda üle võlli keerata? Või siin üleskutse liituda uutel inimestel brutaalsemate rollidega .

Üldiselt ikkagi inimeste isikliku rollimänguga rahulolematu olemine seeria mitmendal mängul on selline tuuleveskitega võitlemine. Mängustiili/meeleolu vms peaks viitama juba mängukirjelduses, sest kahjuks enamik telepaatiat ei valda ja ei oska ennustada, mis visioon mängujuhtidel ses osas on.

[Iardacil]

Lõpuks jõuan ka ise mängu muljeid kirjutama.

SR on minu jaoks alati kuidagi erilise tähendusega. Võib-olla selle pärast, et kui mina larpiga tegelema hakkasin, olid sellised moodul-seiklus mängud tunduvalt populaarsemad kui nüüd ja ma "kasvasin üles" selliseid seiklusmänge mängides. Mitte, et mulle ei meeldiks mitmekesisus aga vahel on vahva minna tagasi mängu juurde, kus asi ei ole mitte niivõrd suures draamas ja intriigis aga tuleb päästa (suuremal või väiksemal määral) maailm. Ja koguda natuke plot itemeid, lahendada mõistatusi, mütata metsas jne.

Ja SR on olnud olemas juba päris pikalt ka, nii et ma kujutan täpselt ette, mida mängust oodata (viimasel ajal on jah mind tabanud mõte, et järsku peaks kuulutustes rohkem mainima, missuguse mänguga on tegu - mida GM-id mängijatelt ootavad - konflikti, intriigi või midagi muud). Ja kuna ka antud seeria on juba mitmenda mängu juures, siis paljud gruppid/tegelased on juba tutavad ning see on nagu vanade sõprade kohtumine pikal rännakul, mis iganes neid tegelasi antud kohta ka ei tooks. Järsku see on ka põhjus, mis nii palju raviti - ma mõtlen mängijaid - koos on juba päris paljust läbi käidud ning see on loomulik - kui sa saad midagi teha, ei lase ju tegelasel nii lihtsalt surra.

Mis mulle meeldisid:
*Kostüümid.
*Täiesti sügav kummardus Ally kostüümi ja rollimängu ees. See oli üliäge ja näitab, et ka sellisel seiklusmängul kus plot on olulisem kui tegelane, saab ideaalselt rolli mängida ja seda märgatakse. Wow.. tõsiselt wow.
*Kõrtsmik. Tavaliselt ei ole mul viitsimust NPC-delt niimoodi infot ja vihjeid välja manguda aga see roll oli mängitud täpselt selle piiri peal, kus asi ei oleks liiga lihtne aga ka mitte tüütu. See oli pigem sellineväljakutsuv moodul, millega maadlemine ei olnud aja raiskamine. Ehk ülihästi mängitud kõrtsmik.
*NPC-d, kellel õnnestus mürgitada musta silma tüüpe. Mm.. see NPC, kes oli Juunist teadlik.. Ehk vahvat rollimängu NPC-de poolt.
*Oli vahva näha uusi nägusid, keda varem kohanud ei olnud ning super mänge ka nende poolt. Vaene punaste juustega assassin, kes sai vist ette ja taha süüdistusi asjades, milles ta süüdi ei olnud. Aga sai jäid väga hästi silma ja sa mängisid väga huvitavalt/hästi.
*Kogu see sõrmuse plot

Minu lemmik momendiks kuulub ilmselgelt see kui mind tõeloitsu alla pandi ja avalik ristküstilus korraldati. Parim küsimus kuulub Juunile

Sai metsas mütata, sai lüüa ja sai mooduleid lahendada. Ehk mina olen rahul ja tahan vaid teada: millal jälle võiks saatuse rajadel kõndida?

(Ja mina ei kurda ravimise üle. Pigem ma arvan, et see turvatunne laseb inimestel paremini mängida ja tekitab julgust oma rolli (ning ka natuke riskatsemaid nüanse) välja mängida.)

[Hellera]

Mul oli tore ja hariv ja väga vahva teie kõigiga tol ammusel aal Saatuse Radadel! Aitäh kõigile!!

Ja ma kindlasti nõustun sellega, et enne kui seeria keskelt hakata asja "raskemaks" vms. tegema, vaadake, mida ütlevad teie mängijad, kes reaalselt seal maailmas toimetavad. Ma kaldun arvama, et SR täidab praegu olulist nišši ja kuigi asja saab parandada (alati saab), võiks ta põhiolemuselt jääda samaks.

[Ghostwizard]

Haavade ja raviasjade reeglites on nagunii paar kohmakust millega on vaja tegelda ja mängujärgsel koosolekul tuli arutlusele asjaolu, et võib olla on meil ravitsemine liiga kerge. Raviloitsude kallimaks tegemine oli üks võimalik varint, kuid midagi selle osas kivisse raiutut veel pole.

Tulevad ka mõned muud reeglimuudatused ja täiendused


Mängustiilist uuesti... ma pean tõdema et IMHO ei olnud probleem niivõrd ehatahtlikusega kui lihtsalt jabura hoolimatusega. Väga tore on see kui mingite kaabakatega jamisel otsustatakse nad hoopis kinni võtat ja kas (kui võimalus on) nad mingite korrakaitsejõudude kätet toimetada või piirkonnast relvitult minema kihutada. Nende lahkusega "redeemimine" on ka võimalus.

Samas nende läheduses täiesti hoolimatuks muutumine, neile ligipääsu relvadele võimaldamine ja püüe neid isegi siis ravida kui nad on välja näidanud et tegu on mõrvarliku karja tõbrastega? Natuke way liiga naiivne ja arutu käitumine IMHO.

[Dani]

Mulle meeldis see, et kõiki lihtsalt niisama ära ei tapetud ja pidevalt raviti.
Oli tore vaheldus tegelastele, kes enne löövad ja siis küsimusi küsivad.

Seda, et kedagi raviti pärast seda kui "nad olid välja näidanud et tegu on mõrvarliku karja tõbrastega" ma ei kogenud. Võibolla keegi kusagil mõrvas kedagi, aga mitte minu nina all

Ja noh, asjale on lihtne lahendus - kui mängijad käituvad kellegi arust liiga naiivselt, siis sellele on lihtne lahendus - a la paar nuga selga nende lahkuse eest. Küll nad pärast seda paranoilisemad on.