Dragon.ee foorum

Ma nägin siin küll teisi osalisi luuramas, aga kuna keegi ei julge vist alustada, tegin teema ise.

Mäng oli huvitav ja omapärane ning nagu piltidelt näha, sisaldas palju relvi ja nendega inimeste sihtimist.

Ise ma oma rolli väga palju mängida ei saanud, aga see tuli lihtsalt erinevate asjade kokkujuhtumisest. Sellepärast mängu keskel surmasaamine sellist härmi valmistaski, et nii palju asju oli veel tegemata! See mälulünk mille surm sinna vahele tekitas, tegi mängimise veel raskemaks, sest et olin oodanud pigem vastupidist emotsiooni mida mängida.

Mäng lõppes minu jaoks ära kõige valemal kohal, kus ta oleks saanud lõppeda, aga mis seal ikka. Ootan väga järgmist mängu et saaks teistega mängima hakata muud peale algse kahtlustamise ja püüde ikka mingisugust distsipliini pidada. (No ei saa lasta oma kaptenit tundmatutel vangidel häirida, asjad lihtsalt ei käi nii!)

Arvestades et mitu inimest langes ära, sealhulgas kaks GMi, tulid asjad siiski päris hästi välja.

Aitäh.

Järgmine kord jälle!

(Teeme nii et varsti, teeme nii!)

Julgusega polegi nii probleem, rohkem kontides oleva väsimusega . Kuigi hommikul vihtusin ise juba tagasivaadet kirjutada ja see on minu meelest hea märk .

Ma tahan ka kõigepealt tänada kõiki PC'sid, NPC'sid ja sind Randiel, kes sa ikkagi hoolimata GM'ikaost mängu üleval hoidsid.

+ Tegevust oli rohkem, kuigi eelmisel mängul andis tegevusetult kõndimine mõneti olustikku juurde.
+ Mälu kaotanud tegelaste mängimine oli rollimänguliselt väga põnev! Mulle küll meeldis näha, kuidas endised vaenlased koos segaduses mõista üritasid, mis toimub, samal ajal kui ellujäänud omakorda segaduses asjast aru saada üritavad. Pikas perspektiivis läheks tüütuks kui tegelase mälu selliseks jääbki, aga antud hetkel oli see väga äge lahendus keerulisele olukorrale .
+ Mängijad nii NPC'd kui PC'd olid lahedad nii rollidelt kui sooritustelt. Meeldis, et kristlased ei olnud tegelikult kaugeltki ühe vitsaga löödud, vaid pr Bradfordil oli täiesti sisemine opositsioon olemas.

- granaadid mängul… eriti sellised, millel on lahti lastav sütik… ei ole nähtavasti hea mõte.
- (probleem lahendatud)

TÄIENDATUD: Veel eredamaid hetki:
* Proua Bradford; hoolimata Dru su enesekriitikast nägid sa väga vinge välja ja olid küll ikka parajalt creepy.
* Pean tunnistama, et rõõmustasin väga selle üle, kuidas mul õnnestus nii relva ära andmisest kui ka väga kahtlasena tundunud arstlikust ülevaatusest kõrvale hiilida
* "Misinformation is a weapon of mass destruction..." Väga otseses mõttes . (Kui see oli nüüd kellegi tahtlik töö, siis tõsiselt well played; kui mitte siis ikkagi äge eepiline kurioosum).
* Tindome kristlane: "Ma teadsin, et põrgut pole olemas!"
* OG lapsepõlvest meeles olevad Piiblilood ja kristlik muusika taustaks
* Minu rollide senist stiili arvestades mõjus nii värskendavalt, et järsku peab keegi (Maarja tegelane) minu oma paremaks relvakäsitlejaks.
* Meeldis see, kuidas Iti tegelane suutis arvatavas kriisiolukorras nii kiiresti tegelasi mobiliseerida ja kiiret tegutsemist vajavas situatsioonis ka kiirelt tegutseda!
* Kostüümide osas nõustun, et bioinsener oli äge; samuti aga pean ütlema, et "Mätaste" täiskamo on mõlemal mängul ka sigavinge välja näinud ja ka Salvei lillad tätoveeringud, mille puhul on mulle müstika, kuidas Sa neid teed. Ja väga kristlik-konservatiivse välimusega preili Jenny. Ja kortsus särgi ja ülikonnaga Ibanez, kes jätkuvalt metsaelu eitab. Ning balalaikaga joodik Bahon(?) Meeldib, kuidas üldiseks on kujunenud detailide pidamine, mis tegelast sümboliseerivad nagu Susan Blake, kes kannab alati huulepulka; Baltasari päikeseprillid; Tuubi vibu; Nadja pearätik; Zareki sall jne. Ja isegi väikeste detailidega saab kehvema eelarve või siis lihtsalt tegelase kalduvuse tõttu mitte väga erineda seda ikkagi teha, nagu näiteks Mona tegelase must näokate, mis ta märksa kalasemaks ja süngemaks muutis (kuigi metavihjetest sain ma aru, et sellel võis olla ka IG põhjus).

Järgmises mängus tahaks näha veel rohkem olustikulisi detaile ja tegevusvõimalusi! Ja nõustun ülalpoolsega: uut mängu ja võimalikult kiiresti!

EDIT: PS. toit oli suurepärane, aitäh meie kokale Drule!

Ahjaa, ja töötubade puhul võiks järgmine kord kindlakäelisemalt öelda, et tuleb see-ja-see töötuba, mitte võib-olla .

Meeldis. Kindlalt meeldis. Väga vahva oli mängida mängijatega kellega muidu ei satu nii tihti koos mängima ja meie väike grupp oli vahva. Ning Daniga hiljem veel võsas ragistada oli ka omapärane elamus. Irooniline, minu jaoks, on see, et ma eeldasin nii kindlalt, et ma ei ela seda mängu üle ja nüüd on mul täielik ellujääja süütunne. Aga jah.. see kuidas olukord nii kiiresti rahulikust valvesolekust ja mitte usaldamisest paisus pussitamiseks ja tulistamiseks oli omapärane kogemus, mida kogeda.

Mulle meeldis see setting, kust me end leidsime - see kristlaste kommuun, proua (kes tõesti oli ülistiilne) Bradford, nende reeglid ja siis see võimetus midagi nende vastu ära teha. Ma kohe üldse ei oodanud, et meid niimoodi desarmeeritakse aga see effekt, mida see saavutas - meie "võõrustajatel" relvad ja snaiperid ning meie.. avalikult relvitud -huvitav jõudude vahekord.

Mulle väga meeldisid mängijate kostüümid. Tiigrid, too tüüp, kel baloonid seljas olid (see oli tõesti väga wow kostüüm). Kahjuks ei puutunud ma tolle teadlasega eriti IG kokku aga see moment, kus too enesetappu sooritas - see oli rollimänguliselt väga võimas ja hästi välja mängitud. Arvestades, mis toimus - ma saan kiusatusest aru. Mulle meeldis kuidas see suure hulga surnute probleem ära lahendati - mul pole aimu, kas see oli plaanitud (teatud seoste tõttu, tekib nüüd kuri aimdus, et see on osa plotist) või mitte, aga see oli elegantne, tekitas nii palju küsimusi ja andis mõned vihjed.

Tunduvalt rohkem oli tunda õhus elektrit ja tegelasi seismas oma põhimõtete eest (ala liitriigid vs hiina-vene, piinaja vs õiglusenõudja jne.. Eriti meeldis mulle Mona sõdur, kes käitus täpselt nii nagu oodata, mis sellest, et see võis mulle ning mõndadele teistele tegelastele ebameeldiv/piirav olla. Aga see, Mona, et sa seda tegid, oli minu meelest väga hea).

Ja ma loodan, et millalgi saame me kõik kuulma intervijud tiigriga.

Ehk suur, suur aitäh meie GM-idele (eriti Randielile) ja kaasmängijatele. See oli taas üks vahva peatükk Ashtanga saagast.

Ja minu pildid: https://plus.google.com/photos/10098230 ... 4nU74D0_AE

Vabandust, et vahele segan. Lihtsalt poetan, et (larbi) töötad ja metatehnikad on erinevad asjad, mis ei ole tingimata seotud.

mul oli jumalast tore mäng ja ülalt ma ka välja ei lugenud, et keegi oleks kuidagi kole pettunud olnud.

lähipäevil patsutan rohkem ja detailsemalt, täna.... (vaatab õudusega kella ja mõtleb tööpäevale) pigem mitte =)

Noh, ma ütlesin ausalt ära, mis mulle meeldis ja mis mitte, kuid mängu ära jätmist nüüd küll tahtnud poleks!!! Ehk olen ma liiga suur kriitik ja halb õigustatud kiitja, sest tegelikult oli üle pika aja nii mõnus ühel korralikul LARPil käia. Ja minu meelest on palju parem asju arutada - ja tegin seda, mida sai meelega avalikult, sest minu arvamus on üks arvamus ja keegi saab siis ilusti sõna võtta ja öelda, et ma eksin, kui vaja - mitte rääkida 10 aastat hiljem, mis mingis LARPis probleem oli, ja GM'id saavad seda teada vaid kuulujutu baasil. Eriti kui asi ise on nii hea, et ei saa öelda, et kriitikat ei kannata .

Energiabarjääri ei käinud huvi pärast testimas. See oli täiesti puhas rolliloogika (vajadusel seletan veel rohkem lahti); vea tegin hoopis, et (lisaks võib-olla sellele, et eeldasin, et energiabarjäär ei ole midagi, millest on võimatu asjatundmatul mööda vaadata) ei taibanud oma tegelast OG kaalutlustel takistama ka hakata... samas mulle tundub see mäng alati just selle koolkonna oma, kes ei midagi sellist eelda, või...?

Ründavad NPC'd oli lamp näide sellest, kuidas minu meelest saaks sellist ohtlikku survival õhustikku luua, et mängijad ei tšilliks metsas ringi "nagu lambakari", sest päris ettekujutatud ohtu on immersionistil nagu mina raske mängida. Aga võib-olla on see mu isiklik probleem ja lähtub hoopis muust, et nii hästi sisse elada enam ei suuda, mis on ka vägagi reaalne võimalus. See, mida GM'id minu nõuannetest kuulda võtavad ja mida mitte, on täiesti nende enda teha nagunii ja ma austan seda igati .

Ok, saan aru suhtlemisest jne . Tunduski kahtlane, et sa Randiel järsku töötubasid teed . Samas tõesti ei tahtnud tulla varem kohale kui mängu ei toimu, sest LARPikohtades magan ma alati kohutavalt halvasti ja ei tahtnud mängul sooda olla.

Ikkagi on hea meel, et mäng ikka toimus ja päriselt väga äge oli!

Ma pole viimasel ajal suurem asi muljetaja olnud, aga proovks veidi parandada.

Tunnetuslikult jääb mäng Juunior-larpi koolkonda. Ploti struktuuriks on seikluskond, kes käib ringi, tapab põhjusega või põhjuseta kohalikud põlisasukad ja läheb edasi; ellujäänud kohalikud liituvad seikluskonnaga sest koht ise tihti hävib või muutub kõlbmatuks.

Tunnustatava detailina on seikluskonnas külvatud arvestatav hulk sisepingeid, mis veidi seda eelnevat leevendab.

Kus Asthanga särab, on taustamaailm. Pmst on Helene (ja abilised) suutnud koguda ropu koguse erinevate ulmeklišeede nüansse mingisse põnevasse ja avastusväärsesse ulmekompotti. Sa ei tea mis toimub, aga kohati tead ja see kõik on veidi tore. Ma näen nii mitmeid eetilisi ja moraalseid kahvleid ja probleeme millel pole ühtset vastust ja mis pmst läheb kõik lõpuks selle draama peale välja, et kõigil pooltel on õigus aga neil kõigil on elutähtis käituda kuidagi oma huvides.

Ma arvan et mängu ärajätmise ärajätmine oli hea mõte isegi selle pooleteise GMi piires, kes meil kohal oli, sest sellise lonkava ja markeeriva asjana saime me kõik enamvähem aru mis juhtuda võinuks kui see kõik oleks kukkunud välja rohkem paremini.

Läksin mängule lootuses mängida grupina sellist hullkristlast et te kõik plahvataks kel selline asi vastukarva on. Seda ei saanud hästi teha sest hullus vajab tärkmiseks rohkem harjutamist, jultumust ja tahet sama asja teha. Kõik vähegi kohalkud tegid kõiki võimalikke asju ja polnud väga ruumi omavahelist mängu teha. Lisaks oli meid selle laagri koha pealt liigvähe jõudude tasakaalu mõttes. Kujuteldavad snaiprid küll lisasid vürtsi.

Seega tuli tegelane umbes selline kristlane nagu ehk ma ise suudaksin vajadusel olla. Või teisisõnu: mu mäng oli teistmoodi kui ootasin aga ümberkehastumislõõgastust pakkus ta hästi.

Ma nägin lahedaid asju. String tegi oma bioloogilise ohu välilaboriga täiesti elevusttekitavalt hea pingutuse igas võimalikus suunas, mis oli tore sest harilikult näen tedapüss palges kükkis tiibhaaramisspetsialistina. Kadri kostüüm oli väga kooskõlaline ja silmapaistev oma silmapaistmatuses; Kotkatätoveeringuga tüdruk sama oma silmapaistvuses; Issi mängis mulle mitu huvitavat asja ette ja pakkus võimaluse oma tegelase sisemaailma välja tuua. Dru oli täpselt nii proua Bradford nagu vaja. Hanna: aitäh selle koha eest kus sa kõrvu kinni hoidsid kui jälle surmast räägiti. Die: sa tabasid seekord hulluga paar head kohta kus see polnud üleni olustikuline. Kindlasti jäi midagi head mainimata ja ma kõike ja kõiki ei näinud ka.

Kiidetud olgu issand (st mängujuhid) kes turgutasid meid võileibade ja liha ja söögiga, sest seda oli meeldivalt palju ja snäkkimisformaat mulle väga meeldis. Teisisõnu oli üks söögikord, aga sa said einestada jooksvalt vastavalt vajadusele. See toidu osa oli mu täiesti lemmik, sest täis kõhuga mängija on rahul mängija.

Eritänu plakatite eest. Helgemad neist olid ikka sellised, et mu banner blindness filtreeris nad enne teadvusse jõudmist kohe välja.

Aga täitsa pull värk oli.

Ma kannan hästi palju kriitikat selle arvele et ei olnud inimesi.

Üldmärkusena: mängijate üleüldine stiil kohati oli selline arvutimängulike ratsionaalsete mõrtsukate parv kes pmst mitte ei muuda inimest ohutuks vaid lasevad ta etteulatuvalt juppeks. Ma olen praegu väsinud ja seega jätan kõvasti kurjustamist endale, sest tolerastiat peame kõik õppima.

Tore oli, kõik töötas nagu vaja, ja see, et lõpplahendus tegelase jaoks puudu jäi tulenes lihtsalt halvast asjaolude kokkulangevusest. Mul oli ülitore meie kogukonnaga ja uute tuttavatega ka ja väga kurb, et kõik nõnna relvadega vehkisid kogu aeg.

Jenny teie juurde enam ei naase, sest kui a) mälu ei tule tagasi, on kaks mängu tegelasearengut mahavisatud ning ta on tagasi nullpunktis ja b) mälu naaseb, siis ta isa on surnud ja kõik ta lähedased on hullud, nii et ta pakib mõnel udusel koidikul koti ja lahkub rännakule mööda Ashtangat, kaasas Piibel, isa Jacobi püha mõõk (küllap ikka õnnestub kellegi tagant see tagasi näpata) ja kindel veendumus sellest, kuidas asjad ei peaks mitte olema.

Kurbusega see mind aga ei täida, sest mul oli vahva ja hoolimata granaadi poolt läbilõigatud kulminatsioonist (ÜLIkahju oli, et seda stseeni ei tulnud ja OG väga raske, sest ma ei osanud selle energiaga midagi teha enam) läks kõik asja ette.

Tore oli ka teiega niisama juttu ajada ja ringi laamendada, ma sugugi ei põe seda, et varem kohale tulin ja midagi justkui ei toimunudki, sest toimus ju, nii palju! Lihtsalt mitte mängu.

Suuuur aitäh ja kalli Gõmmidele, et läbi raskuste ja ilmse pinge suutsite siiski nii hea asjaga maha saada!! Minu meelest on paljude jaoks teie lähenemine GMidena ootamatu, aga super värskendav - see, et te ei seleta alati kõike ära, ei kussuta mängijaid teki sees. Ma ei ütle, et ma seda vahel ei tahaks, aga teie mängule tulles ma tean, et seda ei ole ja see on HEA, sest rohkem võimalusi ja erinevaid vaatenurki ja kogemusi on täpselt see, mida me vajame! Tehke ometi veel keegi teistmoodi, tehke veel erinevamalt, sest see on see, mis elu sees hoiab!

Suur aitäh mu vendadele ja õdedele Jumala palge ees! Tegite mul südame soojaks! Aitäh, et mind jooksutasite nagu palusin ja aitäh, et väga ootamatult minu jaoks tuli välja, et Jenny on teile kõigile väga armas. Võib-olla oli ta see viimane puhas säde, mida hoida. Ja te ei kujuta ette, Jake, kellega mind vägisi paari taheti panna, muutus juba päris armsaks mängu lõpuks. Abielluks ikka ainult üle oma laiba, aga ta oli nii normaalne võrreldes kõigi teistega.

Aitäh kõigile seiklejatele, keda ma tõesti heas usus ja rõõmuga oma koju tõin (annaks Jumal, et ei oleks toonud, eksole, oleks kõigile kergem)! Jätkus küll paljude jaoks teist vähem aega, aga ehk see oligi hea, vaevalt, et oleksin teid päriselt aidata suutnud, aga teie jätkuv soe suhtumine tegi mul meele rõõmsaks!

Isa.... äh, sa tead isegi

Ikka ja alati teie,
Jenny

P.S. Selle trigger-happy värgi kohta, mida Irvegi puudutas, selle kohta oli mul isegi IG kõne välja mõeldud, mida vajadusel ette kanda. Jõudsin muidugi kohale siis, kui mu lähedased surnult maas lebasid, siis enam eriti oraatorivõimeid ei evinud. Olulist oli seal siiski. Ma ei tea, kas ja kuidas see võimalik on, aga mängijad peavad aru saama, et oht ei ole Ashtangal mitte teised, vaid Ashtanga. Padruneid ei saa süüa, talvel tuleb lumi maha ja iga inimene on vajalik, seda enam olukorras, kust te võib-olla kunagi Maale tagasi ei pääse. Teineteise vaenamine on idiootlik, sest see kuulutab ette teie kõigi surma. Oskus juhtida kosmoselaeva või lasta 50 sammu pealt inimesele kuul pähe ei ole enam oluline. Olulised on inimesed, kes teavad, kuidas kasvatada kartulit, ehitada ahjulõõre, tappa sigu ja teha talveks kapsast sisse. Arusaadavalt muidugi on sellele probleemile raske keskenduda, kui kõigil su kõrval pidevalt näpp päästikul on. Nii et ma loodan, et seeria ei lõpe selle, et KÕIK on surnud, vaid te leiate rahu enda ja maailmaga.

P.P.S. Mis ei tähenda, et me enam Ashtangal ei kohtuks. Enam kui võimalik on, et ma tulen uue tegelasega ja teen kõik tasa, mis leebel relvitul Jennyl puudu jäi. Värisege, surelikud!

Mina vaidleks siinkohal, Irve, sulle vastu, et tegu on "ratsionaalsete mõrtsukate parvega". Eelnevatel Ashtanga mängudel on konflikte olnud palju, ka selliseid, kus üksteise vastu tõsteti juba laetud relvad (meenub vähemalt kolm-neli sellist olukorda), ent kõik lahendati siiski lõpuks sõnadega. See, miks asi sel mängul plahvatas (pun not intended), usun, oli suuresti selles, et esimest korda oli mänguala võrdlemisi piiratud ning kogu mängjaskond suuresti ühes ruumis koos.

Helgemalt veel.
*) Mulle väga meeldis mängueelsel õhtul lõkkeäärne väike impro-tagasivaade. Ääretult vahva oli pärast mängus metamärgata, kui erinevad olid inimesed enne ja pärast Ulysslalalaa alla kukkumist.
*) Toit. Aitäh kõigile toidutoimkonna liikmetele!
*) Situatsioonikoomikat oli sel mängul tohutult palju, väga raske oli kohati sirge nägu säilitada.
*) Kostüümid ja tegelased: väga äge.
*) Aitäh võitlus- ja ideekaaslastele! Ashtanga saab veel kord vabaks Maa kängistavast ikkest ja puhkeb õitsele koostöö ja vaba kaubavahetuse õlul!

Fotod on siin: http://www.snap.ee/user/Ixchel/album/ashtanga2
Salasõna: P6mm!

Algusest peale oli aru saada (kui relvad ära võeti), et meie seltskonnal ei lase kristlased niisama ära minna. Oli ka suhteliselt selge, et peab toimuma mingit sorti mäss valvurite vastu. Minu meelest ootas mängijate (Ulyssese seltskonna) kollektiivne mõistus, et juhtub midagi, mis paneks nad teistmoodi käituma, selle pärast venitatigi valvurite vastu võitlemisega viimase hetkeni, kui oli juba kuulda valvurite juttu meievastasest tegutsemisest.

Tahaks näha järgmises mängus, sellises järjekorras: rohkem tegelastevahelisi seoseid (lambist näide: tuleb mingi enpar ja räägib personaalselt 15 minutit ühe või mitme seotud inimesega), rohkem maailma reageerimist mängijate tegevusele (ei pea olema keeruline tuleshow, näide: raadio, kust on mõni minut kuulda midagi meie kohta) kas või rohkem mõistatusi, et oleks midagi rohkem teha. Sellegipoolest oli see parim Ashtanga mäng, kuna ikkagi asju jutus ja kristlased käitusid väga loogiliselt, konflikt oli olemas, mängijad olid ka väga omapärased. Ootan järgmist mängu!

Irve, kui Sa pead silmas nüüd seda mäsu, mis sai alguse valvurite tapmisest, siis ütleks, et see oli minumeelest küll vähemalt päris alguses ja päris lõpus igati rolliloogiline, ei taha metat panna, muidu seletaks rohkem. Samuti olid mitmed mängijad ju tõesti mõrtsukate parv, tuntud ka kui sõdurist tegelased.

Samas muidugi peaksime kõik relvakandjad meeles pidama, et padrunid saavad ilmselt ühel hetkel otsa ja järgmine mäng nt kogu oma kodust nerfikuulivaru küll kaasa võtta ei saa (ütlen ka endale). Selles osas võib-olla GM'id öelge välja, kas leidsime mingi lao vms kus laskemoona sai või mitte. Sest see on imho just seda stiili mäng, nagu ülal ütlesin, kus mängijatelt rollivastast, metamõtlevat tegutsemist ei nõuta - seega, kui ei GM ei taha, et relvi pruugitaks, siis ta saab kasutada mänguloogikat selle vastu.

Muuseas, tegelikult tahaks suure grupiga arutada asju nagu mida me söönud oleme (nähtavasti lambist leitud toitu ja Tuubi toodud liha, kuid kas meil on näiteks soolagi olnud?), kuidas me tavaliselt ööbime, mida keegi võib olla lõkke ääres rääkinud jne jne. Kuidas seda teostada ma täpselt ei tea... privaatfoorum? Mingi chat?

ah, kuulid - kellegi kätte peaks olema jäänud suurem pihutäis SINISE H-tähega märgistatud roosasid musta otsaga.
Ma laenasin need, nii et ilge jama on, kui välja ei ilmu ja tagasi ei saa anda.