Dragon.ee foorum

Avaks muljetamisteema.

Hea:
- Koht, seal teeks veel mängu
- Peo logistika; see kuidas need asjad töötasid, mis pidid töötama oli tubli. Kogu toidumajandus ja muu säärane "nähtamatu" värk oli väga kenasti tuunitud. Ma ei tea, mis seal taga oli, aga see et ma seda ei märganud oli ju kellegi tubli töö.
- Aftekakoht (kuigi: vaesed motellikülastajad) oli täpselt sobilik ja voodis magamine ülisobilik. Eriti kui avastasime kuivanud haisuluku, mida sai vett täis valada ja seega elamise talutavaks teha.
- Duellikutse vastuvõtmise episood: ilma selleta oleks mul väga selline 3/5 mäng tulnud aga koos sellega on täitsa sinna 4/5 kanti.
- Igast kaelasadand nodi: tervitan kaasmängijat või -mängijaid või GMe .
- Üleüldine õhkkond, mida on vbl veider kirjeldada aga mul ei olnud sellist väga klassikalise "intriigimängu" tunnet, et kõik vaatavad kalasilmadega ringi ja miskit ei toimu. Enamikul oli ikka mingi jamps lahendada või vähemasti kaardipakk.

Paha:
- Etteastete pikkus oleks pidanud olema lühem. Igasugune planeeritud mitte-interaktiivne tegevus ehk siis mingi asja vaatamine peab olema larbil lühike ja oma ägeduses võimalikult kontsentreeritud. Ma pidin rollis püsimiseks muusikas kaasa tantsima ja lolle nalju tegema hakkama seal kuskil selle esimese tantsubloki teise tunni alguses.
- Briifimata bänd: "Tere, me oleme Prantsusmaalt"; lisaks sain aru, et nad alguses üldse arvasid, et nad tulevad päris pulma. Sa lähed mängima pulma ja leiad end larbilt. Appi.
See bänd oma olemusega võttis minu jaoks mängult oluliselt rohkem ära kui ta juurde andis. Põhimõtteliselt meil oli mängul nende tõttu 4 rollivälist tegelast, kes püüdsid selle veidrusega omal moel kaasa veiderdada ja see segas mind tõsiselt. See rikkus ära rakumembraani reaalsuse ja mängureaalsuse vahel ja tõi kogu pingutusega äramõeldud päris-maailma selliste hüppeliste kentsakustega tagasi saali. Aga mida teeksin mina, sattudes mingi veidra subkultuuri keskele? Ilmselt astuksin samuti üle mitmetest kirjutamata reeglitest. Võõrkehad.

Subjektiivse kogemusena 4/5, nagu öeldud. Aitäh!

Leedi Saidah on jõudnud pärast ööd oma endise koja ja heategija, parun Mar Weisup Primus Al­-Maliki juures, kuhu ta pead selginema läks, tagasi koju ja üritab aru saada, mis pärast nii tormist ööd tema abielust siis järele on jäänud. Vabandan kõigi ees aset leidnud kohatute sündmuste eest ja tänan toetuse eest, mida mulle sel raskel hetkel nii mitmest suunast pakuti. Ühtlasi luban tulevikus vähem nii maitsvat veini tarbida, et intriigide keskel selgemat pead säilitada.

Printsess selle eest ei vabanda millegi eest ja tänab hoopis kõiki kaasmängijaid hoogsa mängu eest Nautisin väga kõigi
* julget kaasamängimist ja võimalustest kinni haaramist
* väikseid rolliloomet toetavaid veidrusi
* tugevatest karakteritest tingitud väga tõsiseid või ka väga südamlikke vestluseid
* mängusisest koostööd ja usaldust. Kuigi see kohati realiseerus emotsionaalsete eneseväljenduste ja karjumisena

Samuti kiidan mängu kohta ja pulmakorraldust. Kuigi kõiki etteasteid ma ei jõudnudki näha, sest morssi oli vaja juurde otsida ja mingi jama koguaeg käis Ühtlasi läksid osad liinid minust täiesti mööda.
Aftekas oli samuti väga mõnus Kell liikus täiesti märkamatult, mis oli selge märk heast seltskonnast

P.S. Mulle vahepeal hakkas juba tunduma, et morsist ongi võimalik end purju juua

Austatud kaaslased.

Ma tänan siiralt Teid selle mängu eest, oli meeldiv Teid kõiki üle pika aja kohata, tunnistan, et pikaks ajaks jääb see mu viimaseks mänguks - sellepärast ka see suurejoonelisus.
Tänan Fandingu mängu mängujuhte, kes pakkusid selleks võimaluse ja loodan, et nad jäid sellega rahule.

Minu ERITÄNU, kuulub minu sõpradele, kes suutsid kogu mängu olme eest hoolitseda nii filigraanselt ja täpselt nii nagu oli planeeritud ja olla alati olemas minu kõrval mängu siseselt ja hoolitsedes mänguvälise külje eest nii nähtamatult.

Indrek - ei olnud just kerge taluda IG, minu OG kapriise ja varjata mängijate ees mu paanikaosakonda ja ahastust, et kõik ei suju nagu peab...et mängijatel on igav ja varjata seda kõike oma armastusväärsuse ja kannatlikkuse maski taha
Janar - kogu köögimajandus ja moraalne tugi, minu "hall kardinal" kes kahjuks enne mängu lõppu lahkuma pidi.
Mirja - (üks tantisjannadest) kes kogu eelmise hilisõhtu ja öö aitas valmistada seda pidulauda ja tõi kaasa esinema oma tantsukaaslased.
Kadri - minu sinine saatjanna kelle töö olid need imelised kutsed ja kuulutus ja abielutunnistused.
Erik - mu maja ülemteener, kelle hoolitsuse all kõik see majas sai just selliseks nagu see oli, kes suutis oma naeratusega võluda ja tekitada sooja tunde, see andis jõudu.
Jokker ja Eneli - majarahvana mängida ei ole kerge, eriti, kui teada liiga palju oleme probleeme ja püüda toetada mängu kõrvaltegevusega (see oli muide nende esimene suurem mäng üldse, ERITÄNUD Awekale nendega tegelemise eest!)
Birgit - te veel loete sellest mängust Järva Teatajas

Ja milliseid imelisi pilte ma olen juba näinud....SUPER! Ma olen rõõmus, et Rein oli nõus tulema piltima ja tänud ULile, kes temaga koos seda mängu jäädvustas. Kui ma teen mingi valiku sellest, siis ma jagan seda GMidele ka ja te saate seda kõike oma silmaga näha, kui ilusad ja uhked te kõik välja nägite....

Koos sellise tiimiga võib minna läbi tule ja vee ja teab veel mille.... Aitähh sõbrad!

Ma pean kurbusega tunnistama, et see ei olnud minu jaoks hea mäng...enamuse ajast oli mul tunne, et kõigil on igav ja kõik on "matusemeeleolus" ja ma tundsin selles kõiges end väga süüdi olevat ja sellega seoses frustatsieerisin ehk asju üle, rikkudes sellega ehk kellegi jaoks nii mõndagi...
Ma mõistan, et mängus on alati erinevaid aspekte ja mõningaid asjaolusid ei saa kuidagi pöörata soovitud suunas...

Mulle ei sobi, kui ma ei saa "kontrollida" olukorda ja ma kahjuks ei saanud seda teha alati, kui ma tahtsin.
See bänd oli minu jaoks, midagi kummastavat, sest tellitud sai 1 noormees kitarriga laulma 1 armastusballaadi ja keset seda ei jäänud mul midagi muud üle, kui halva mängu juures head nägu teha, sest inimene oli kutsutud minu palve peale kohale esinema.

Võibolla oli üldse mul liiga palju seekord vigu - AGA ma pole seda ammu teinud ja GMid andsid mulle korralduslikus pooles vabad käed, seepärast ma palun arvestada - see osa ja need vead, on vaid minu enda kätetöö.

Mängust endast...erilisemad hetked...
Kirjutaja, kes suutis mu ideaalse paani rikkuda ja selle eest veel 20 tulilindu kasseeris!

Palgatud turvajõudude "mittesihtotstarbeline" kasutamine

Piht preestriga...enne laulatust...
Laulatus , väga eriline, tekkis tunne, et ma kukun reaalselt kokku seal seistes...sellest nii "päris " tundest ja hirmust - ma tõesti ootasin, et KEEGI on selle vastu...ja mäng hakkab teisiti, mis oleks võimalduanud korduslaulatust mõne aja pärast ja vaikus...

Vestlus arstiga...

Vestlus neiuga, kes arvas, et ma päästsin ta vanemad surmast ja pärast seda selle tõdemuse selgitamine abikaasale, et ju ma siis ei mäleta, et ma andsin raha ta vanematele...et nad saaksid süüa osta ja päästsin nad sellega surmast...

Mängu lõpul, meie romantiline hetk kahekesi, mõtetega jätta need külalised, kus see ja teine ja minna kuhugi, kus me saaksime lõpuks ometi olla kahekesi segamata...
mõnelauseline vestlus sisse sadanud "külalisega" ja....kohe seejäerel "pai" ja tema "surm" millegi üleloomuliku ja hirmsa läbi...
Abikaasa julm ja külmavereline tapmine...ja isegi mitte minu enda käe läbi....

Avestiid...oh jahh...teie hoolitsus ja absoluutselt tüütu moraalijutlus...võrratu...
Ja minu ära viimine, kalli abikaasa laiba juurest oli täiesti jõhker käitumine vaese vastse lesega, kes soovis vaid oma abikaasaga hüvasti jätta...segadus ja ma tunnistan, absoluutne arusaamatus selle sõna kõige mõnusamas ja mängulisemas vormis...

Ma tänan Teid kõiki, kahjuks ei jõudnud ma enamusega teist IG suhelda, sest oli vaja oma abikaasa käevangus olla ilus.

Tänan Teid kõiki, et leidsite kiirel jõulueelsel ajal mängida.

Austusega
Briana Ezerela Luna Brimwulf von Krahle

PS: Tänan hr Irvet konstruktiive kriitika eest, püüan seda arvesse võtta kunagi hiljem, uutes mängudes, aga kellelgi ei olnud otsest kohustust vaadata eeskava....see oli vaid taustamüra, minu jaoks...ja võimaluse andmine mängijatele segamatult viibida kuskil mujal, kui meie oleme saalise vaatamas.

muljetest kirjutamise asemel jagan parem pilte
(ja seekord tuleb vist kaks galeriid, og jagan vaatamiseks mõned pildid, mida ig ei avalikustata)
aga seniks, kuni 400+ kaadrit on üle vaadatud ja välja valitud raw failid piltideks keeratud,
ma lihtsalt tänan keda iganes vastutajat suurepärase atraktsiooni eest aftekal.
õnneks bändipoisid said ise ka aru, et nad seda on ja vist ei põdenud selle pärast
tsiteerides (väga mälu järgi, nagunii vigaselt)
kuidas üks neist uuest ja õpitust sõbrale kokkuvõtte tegi:
"aaaah. homod! hamster! papptoru! maisaaaru, gaasiplahvatus.. ma ei taha enam elada" (tormab välja)

Esiteks tahaks tänada oma lapsi, kes võimaldasid pühapäeva hommikul kella poole üheni magamist. Tänan, te olete armsad.

Teiseks tahaks öelda, et see oli minu teine Fadingu mäng ja mul oli ikka hea küll.

Preili Briana, ma ei ole siiani kindel, kui palju oli OG ja kui palju IG, aga alates kohalesaabumisest oli mul ikka päriselt hirm, et ma midagi ära ei käkiks. Vihjed teemal, kuidas mul on olnud terve nädal esitamaks kõiki oma nõudmisi ja küsimusi, ja miks need küsimused nüüd tulevad ja paluks teha tseremoonia, mis rabaks jalust ja miks mul pole kõik läbi mõeldud ja ... mängu algus oli päriselt ka väga-väga ärev. Olid mõned krutskilised mõtted, aga matsin need kiirelt maha. Mitte tseremoonia ajal, mitte nii. Seega - isa Maleksius oli päriselt närvis.

Siis tuli minevik ja virutas Maleksiusele otse päikesepõimikusse! Ja siis tahtis täiesti alusetult sama teha ka isand Karl Friedrich.. või noh, jah. Õnneks võttus auväärne parun al-Malik selle löögi enda peale. Loodetavasti siis saan Al-Malikite koja preestrina lumisel mäetipul kellelegi viimast võidmist teha. Põlevate tankide kumas...

Igatahes - elu läks ootamatult kirjuks ja jooma ajas.

Avestiidid, kullakesed, kes seadsid kahtluse alla minu moraalse kompassi suunatundlikuse ja hingepeegli puhtuse. Pange hetkeks leegiheitja käest ja te näete, et hingepeeglit saab poleerida ka ilma igapäevase pihi ja enesepiitsutuseta. Tahtis on ju ometigi tunne, mitte tegu

Tempo oli vähemalt selles sektoris, kus mul askeldamist oli, nii kiire, et kui tuli plaan miskine väike vigur läbi viia, oli nii palju asju juba ventikasse lennanud, et polnud suurt pointi oma agendat edasi pusserdada.

Isa Maleksius lahkus peolt tagasi Al-Malikite residentsi varem, kuid loodab, et tema väikene seiklus Brimwulfide koja kange veiniga ei too talle ülemäära pahandusi ning tema kuldne põli Al-Malikite kojas võib jätkuda.

Mina igatahes tänan GM'e ja Liiliat. Oli hea mäng, laud oli rikkalik, koht oli äge, igav ka polnud. Mida veel tahta!

Õnneks olen ma enamuse ajast piisavalt hajevil ja peaaegu et üldse ei pane tähele kus ja mis korralduslikust poolest vajaks täiendust. Eks see on mängija enda teha millele rõhku panna

Mõned mõtted.

- Imeline pulm ja inimesed olid rõõmsad. Segadust tekitas kohe alguses küsimus, kes mulle kutse saatis. Ma sain aru, et see tekitas ka probleeme teistele. Tagasi vaadates tegelikult tekkis küsimus, kas keegi üldse noorpaari tundis - isiklikult. Peale nende, kes peigmehe kultuuriõhtul läbi peksid, mürgitasid, üles turgutasid, üle kuulasid ja uuesti läbi peksid. Ning niisama kõrvalseisjad.

- Etendused olid paeluvad ja andsid piisavalt materjali tagareas istujatele spekuleerimiseks ja omavaheliseks vestluseks.

- Jäin mõtlema bändile, kelle eeslauljat sai kiidetud nende loomingu eest ja lubatud palju rahvusvahelist kuulsust. Loodame, et nende unistused ei purunenud hiljem.

- Kõik need mängijad kellega ma suuremal või vähemal määral suhtlesin.

- Ja lõpuks muidugi paranoia. Kui lubatakse üllatusi ja seejärel antakse kätte jook ja toit.. Kui ma OG näljast nõrkemas ei oleks olnud.. Nii IG kui OG oli laud suurepärane. Aitäh

Üks täpsustus veel, et muljetajad võiks ka kirja panna, kes nende tegelane mängus oli... kui see pole saladus. Harvem LAPRidel käijana ei pane fooruminime ja mängutegelast tihti kokku.

Parun Mahmoud Azizil oli väga lõbus.

Eriti tore oli konflikt kiriku ja Hazatiga! Ja vesltlused uue al-Malikuga ja ärapõlatud kurtisaan olid super.

Alguses ei läinud hästi vedama, aga siis läks järsku kõik mürinaga kuni lõpuni välja.

Pealtvaadatavad etendused ei häirinud, pigem oli teretulnud paus. Bändi ei näinud ega kuulnud, siis oli juba liiga palju tegemist.

Väga äge mäng, aitäh!

Tuli meelde, et midagi häiris ikka ka:
-larbil pole hea sulgeda uksi ja teised välja visata, kui midagi põnevat toimub. Ma mõistan, et seda annab rollisiseselt ära põhjendada ja on karakteri huvides, aga teiste mängijate põnevusest/mängukogemusest/puändist ilmajätmine pole ju seda väärt.

Pigem võiks vaeva näha ja leida rollisisene põhjus, miks kõik peaksid mingit jama pealt nägema.

Pruutpaari hukkumine ei äratanud seetõttu minus erilisi tundeid - löödi maha ja edaspidi võis suletud ust vahtida.

Minul oli esimene Fading, seega pehmelt öelda oli tundmatusse vette visatud tunne, kuigi au ja kiitus Cratale ja teistele GMidele, kes tegid kõik endast oleneva, et ma selle lühikese aja jooksul võimalikult järje peale oma päranduseks saadud tegelase ja maailmaga saaks. Õnneks vist oligi ainult üks semi ülekuulamine, mille keskel umbes ma tahatsin deklareerida OG, et sorri aga ma lihtsalt ei tea mitte mingeid detaile eelmiste mängude sündmustest ja ma sooviks ise ka väga teada, mis kurat juhtus.

Aga kõik muu oli nunnu. Avestiitide/kiriku koostöö oli üle ootuste edukas ja mul jagus IG/OG põnevust kuni lõpuni. Aitäh teile mu vaprad kaaslased (+Heart, kes ka olude sunnil usklike juures hängis ), hoiame ikka kõigi hingepeeglid puhtad ja selgitame tõe välja!

Kostüümid olid ka nii ilusad, lausa rõõmustas kui palju vaeva kõik olid viitsinud näha.

Mu armas Briana (Liilia), me olime su pärast lihtsalt kohutavalt mures, sellest ka tõsidus ja su sellest kohast kiiresti tagasi kiriku rüppe toimetamise plaan. (OG oli kõik kaunis aga IG iga kord kui ma üritasin rahulikult salatit nautida või mõnda esinemist vaadata tabas mu tegelast mingi järjekordne kriis. No ei olnud midagi teha.)

Natuke kehva oli see, et ei olnud ühtegi päris kõrvalist nurgatagust. Mõnes mõttes nagu tore ka, aga kui sa pead kuskil 20 minutit rahulikult mediteerima ja ainuke diivad asub läbikäidavad toas, kus Aapo ja Co hüsteeriliselt naljakat iba ajavad on olukord veidi keeruline. Ma reaalselt olin mingi hetk naeru kätte lämbumas ja mul olid pisarad silmanurgas.

Mina jäin mänguga rahule, kuigi tagantjärele sain aru, et ma vist tegin IG ikka vigu ka tänu oma võhiklusele aga õnneks vist mitte midagi liiga hullu. Aitäh ULile transa eest! Aitäh korraldajatele ja kaasmängijatele! Järgmisel mängul näeme.

Noviits Helene, Avestiit

Mänguvälised muljed ja mõningad kommentaarid nende juurde.

Sisenemine - Tase: Eepiline. Mind ei olegi kunagi nii alatult rünnatud nii madala objekti poolt...
Järele mõeldes oleks sealt vist saanud välja nõrutada mõned duellid (te võtsite vabaduse mu üle naerda mu selja taga, vaatame kas teil on julgust teha seda siis kui ma teile otsa vaatan mu härra) - aga kuna John Smith tuli jooma ja pidutsema mitte pererahvale laipu tekitama isegi enne kui on joodud ja pidutsetud - siis jäi nii nagu jäi - mõni teine kord... tähtsad asjad kõigepealt!

Mürsukujuline veepudel - väga hea aastakäik - seal oli täitsa soe - palav isegi... Tänan Xan - taara eest.

Keset tseremooniat tabas mind õudus - totaalne kohutav õudus - kohe selgitan miks.
Preester: "...kes on selle püha liidu vastu, siis rääkigu nüüd, või vaikigu igaveseks!"
See on larpipulm ja ma ootasin, et püsti kargab vähemalt viis tegelast kes kisavad "Mina olen vastu!"
Ja siis mul tekkis hirm, et järsku see on päriselt Liilia pulm ja kui ma nüüd ei käitu normaalselt siis ma ruineerin võibolla tema elu hetke... Jube!

Eeskava - tantsijad - kuigi nad tekitasid mängimisse lünki - väärisid kahtlemata vaatamist ja aplausi. Ma ei tea mida neile räägiti - et kellele nad esinevad.
Aga nemad tegid oma kava ja see oleks olnud meie poolt närune käitumine kui me ei oleks tahtnud neid vaadata ja apalusiga tänada. Isegi kui selle pärast kannataks rollimäng.

Bänd - hahha - millegipärast arvan, et nende peoletoomine lausega: "meil on siin pulm - tulge mängige paar lugu!" on tegelikult naiseliku kättemaksuakti kaunis näide.
Igatahes leppisid nad kokku, et kõiges tuleb süüdistada punapead sinises - kõikides vaimsetes traumades ja kosmaarides mis võivad tekkida kui üritatakse oma lapselikku maailma mahutada kohutavat tõde ham(p)stertorust selle autori esituses. Igatahes said nad sarnase kogemuse nagu the Bluesbrothers zombide kuningannale esinedes.
Sa ei tea kunagi kuhu ja kellele sa esinema satud kui sa teed seda bändiga! Priceless.

Peolaud - Liiliatüdruku toitlustatud mängudel nälga ei jää! Viis pluss!

Teenindus - teenreid oli vähevõitu sellest siis ka lause kaardilauast: "Kuule, kui sa näed seal kuskil mõnda teenrimoodi elukat palun saada ta siia kandikutäie suupistete ja jookidega!"
Aga muidu oli neid ilmselt piisavalt, et kõik asjad said joonde ilma suurema kärata ja nende prioriteet oli niikuinii pruutpaar. Nii et ma ei virise.
Tubli töö kohvi ja suupistete serveerimisega peolauale.

Spontaansed momendid nagu Aweroni tegelase lause: "Sa näed välja nagu inimene kas tahaks kaarte mängida!" (Minu mõte selle peale oli: keda ma tapma pean, et saada kaarte mängida).
Jook, muusika ja esimene mäng selle peale, et kaotaja otsib kolmanda käe...
Seda ei läinud küll kordagi vaja, kuna minutiliste intervallidega tuli uksest keegi sisse kes karjatas midagi stiilis "Kuramuse lõbutsevad sead! Jagage mulle ka!" Üldiselt tundus, et
asjal on jumet ja peagi oleks võinud sündida mõni kokkulepe või äritehing - sest mängusisest klatsi tuli kohinal - palju rohkem kui tikuvõileib käes seina ääres istudes või pokaal käes parketil ringi triivides.
Ja tegelikult oleks varsti võinud ka raha peale mängida lihtsalt sellepärast, et miks mitte, see ju esiteks niikuinii mänguraha ja kui palju me päris elus saame võimalust aadlikega raha peale kaarte mängida? Puhas fun!
Paraku materialiseerus järgmisena pruut. Pahakspanev näoilme ees ja konfiskeeris meie kaardid... Thx for ruining this moment... Õnneks polnud see ainuke kaardipakk maailmas...
Ja varsti olime me seal tagasi koos kenade neiudegax3(!), sest ka kehvale kaardimängule on võimalik kaasa elada...
Eriti kui sa oled naisterahvas kelle kiindumuse hinna üle on võimalik tingida... Ja neil kellel ei vedavat kaardimängus pidada vedama armastuses...

Nojah teisest küljes muidugi on arusaadav, et pruut peaks saama kogu tähelepanu, samas milleks tal see mees võetud oli üleüldse kui mitte just sellisteks juhtumiteks?
Ja üldiselt igas endast lugu pidavas mõisas on kaminatuba, kus saab mõnusasti aega veeta, viskit juues, seltskondlikku vestlust arendades ja kaardilaua taga mängupartnereid rahast lagedaks koorides.
Niiet tegelikult ma ei tunne ennast eriti süüdi olevat... Mängi ise ja lase teistel ka mängida või kuidas see kõlaski...

Duell - Tatsi tegelase poolt filigraanne liigutus lasta tõetundjal oma väite tõesust kontrollida ja peale seda on ju selge, et duell - isikuga kes on üritanud su au määrida - on möödapääsmatu.

Nagu ma proua ajakirjanuikule selgitasin köögivestluses - kõigepealt lendavad sõnad, siis kindad, siis pauguvad püstolid ja välguvad mõõgad... JA seejärel hakkavad liikuma laevastikud...
Teda sai üldse valgustatud, teemal milliseid larpe on olemas ja palju inimesed mängivad ja kuidas nad endale kostüümid saavad või teevad ja mida raja taga tehakse jnejne. Jään huviga ootama artiklit...

Ja lõpetuseks on mul heameel tõdeda, et eesti larpipulma traditsioon - kus igas pulmas on kirsiks tordi peal värske mahlane laip - on aus sees hoitud.
Mõningase üllatusena oli see seekord ainult peigmees... Tavalisel läheb pool küla ja terve pulmaseltskond...

Tegemata jäi paljugi - näiteks ei pöördunud ma sohva peal pikutavale brüneti piiga poole lausega "vabandage preili, tahaksin juhtida teie tähelepanu faktile, et teie noomrees on juba ammu lahkunud..."
hiljem selgus et tegu oli mediteeriva avestiidiga... that was close... aga noh mõni teine kord...

Oli vägev. Tundub et maailm kipub larpivähesust korvama sellega et üldiselt mitme larpi peale jaguva laheduse siis ühte potti pistab. Vms.

Mina kui pisike eskatoonik arvasin, et mina ei tee üldse palju midagi ja miks mind üldse kaasa on vaja.

Eksisin. Rämedalt.

Tegevust ja juttu sai kui palju ning söömine ja joomine ja pissile jõudmine oli reaalne (!) katsumus.

Logistilisi kurtmisi mul ei ole, kõik oli nagu olemas.

Kavasid ja muud ägedat jõudsin mängu edenedes aina vähem jälgida. Ja sellestki hoolimata et pea kogu aeg tegevuses olime, sai vaene peigmees hukka! Oh õudust.

Isiklikult seletan kõigi minemaajamist sellega et mu alateadlik meel vist iseenesest vihkab üsna og sellist palaganlikku pealtvahtimist mis meil nii kombeks on larpidel ja iseenesest oleks võinud parun mu vabalt kõrvale lükata ja sisse tungida, eriti et Decadosed mõrvapaigal kõrvaliste ebavajalike isikutena kohal juba viibisid. Kui nüüd kommentaar selle täpse hetke pihta käis.

Seda, miks meie kiriklik nõupidamine umbes 50 korda siseneda üritajate peale karjus või auväärt oblaadi suuri õlgu ähvarduseks kasutas, seletab see asjaolu et seal tõesti salajuttu aeti.

Värvikaid hetki oli muidugi veel. Peamiselt need kohad kus õde Katariina inimesi metafoorselt vastu seina surus ja nende hingeseisundi suhtes äärmist muret tundis. Või kuidas pruut just mind tagatuppa vedas, sest Kirikuga tuli ju rääkida aga õde Katariina selleks ei kõlvanud. See oli päris õudne, mul õnneks õnnestus siiski asjad kuidagi joonde saada. Ja otseloomulikult see kuidas siis meie nõupidamisse lõpuks sisse tormati ja meid informeeriti olukorra tõsidusest. Õudne.

Ma väga tänan kõiki. Teeme veel.

Siiralt teie,
Lindsey Selkirk,
eskatoonik

PS. Küll Kõigelooja pale pöördub ka ühel päeval räigelt ja ülbelt tema tahet eiranud aadlike peale ja neile siis nõnda elutõdesid selgeks teeb!11oneoneone (Ehk siis seda psivõimete asja me ei unusta!)

Aljoo

Maria Sonata Niflheim jutustab:

Missioon täidetud. Briana on elus. Et mis teema mul Brianaga? Noh, kes kuulsid, need kuulsid, aga 5001 aasta mai kuus päästis tema seltskond mu talunikest kasuvanemad(mind leiti suure kivi kõrvalt, pärisvanemad teadmata) külmast kaevust, kuhu nad olid peagi uppumas. Sealt lubasin oma vanematele, kes palusid, et jään väga suure teene võlgu nendele kolmele päästjale: Helenele, kellega ka pulmas käisin; Salomon Mustale, keda ma peol ei kohanud ja keegi ei osanud tema kohta midagi kõnelda; Brianale, keda oli väga raske tabada. Oli nagu Briana, aga ei olnud ka.

Sondeerisin maad, et kui paljud teda teavad ja kas nad on head sõbrad, kui hästi nad temast midagi teavad. Ei teadnud väga keegi. Kurtisaan kõneles, et Briana olla mõned aastad tagasi kukkunus hobuse seljast ning mälu kaotanud. Ei mäleta midagi, mis oli enne seda. Miskist õnnetusest oskasid veel teisedki kõnelda, kuid hoopis teistmoodi. Siis oli põhjenduseks see, et miskit kukkus pähe või midagi. Okei, mitu erinevat teooriat . Järelikult on kuskil miskit mäda, kuna silmavaade, hääl ja kõik olid need samad, kui kohtusin tema seltksonnaga vahetult peale mu vanemate päästmist. Inimene selle keha sees paraku ei tundunud sama, miskit oli nihu. Ei saa olla kahte väga sarnast inimest, nii sarnast inimest.

Olin vulgaarne ning tungisingi privaatruumi Brianal - no mismõttes! Ei mäleta Helenet? Salomon Musta? Mitte midagi? Kedagi? Sellest vestlusest (kuna ma polnud nõus lahkuma lihtsalt niisama ilma mingitelegi küsimustele vastuseid saamata) tulid välja hoopis muud asjad, mis mu veel rahutumaks muutsid ning tegid selgeks, et tegu on Brianaga ja ta on KUSKIL vangis omadega - tema enda sõnad kokkuvõtvalt, et olla toimunud suur plahvatus, mille tulemusena peab ta praegu igasuguseid ravumeid tarbima, kuna keha sai korralikke obadusi... "Onju, kallis?" "Nickolas, tule siia, palun!" "Kallis, millest ta räägib?"... Khm. Rohud, mis olid nii mõnelegi üllatuseks, kellega suheldud sai. Järelikult mu kahtlus sai rohkem kinnitust.
Kui Helene ütles, et kui tarvis, tuleb ta leegiheitjaga üle lasta (noh, kuidagi nii), siis ilmselgelt oli minu missioon teha selgeks see, et Briana ei tee seda vabatahtlikult. Kuna avestiidid olid ka tema pärast mures, siis ma, kes pole teadaolevalt aadlik (kuigi ma olen neid tõbrasteks pidanud, oli peol täitsa toredaid aadlikke ) ja kirik pole ka just mu parim külg (aga mida sa hädaga ikka teed... ei, ma pole üks neist seal kirikus, kuigi võibolla jäi säherdune mulje. Hädaga teeb härg ka kaevu)

Avestiitide hulgas käpp sees (Helene)

Kõige jaburam oli see, kui sai otsustatud, et Briana tuleb piistu panna ning kirik ei saa endale halba varju lubada. Kui selle taga hoopis mina olen, sest ma ei kuulu ju kirikusse, kuhugi, siis võivad nad Briana ikkagi endi juurde vedada ja ta seal korda teha. Minu eesmärk oli, et Briana saab korda! Et ta elu poleks ohus.


Ja mul oli meeletult tahtmine tegelikult püsti tõusta ja uurida seda teemat, et "päikeselisel päeva ning kuuvalgel ööl" - Nickolase sõnad eelnevalt ja kuna see tundus nii poolik, et.. aga mis siis, kui on vihmane päev ja päikest pole ollagi või kui öösel hoopis sajab paduvihma ning kuud ei paista, et kas siis enam armastust pole? Aga Liilia, kuna sa vaatasid päris mõrvarliku pilguga kiirelt saalist üle, siis ma otsustasin, et ma vist igaks juhuks ei tõuse püsti ja siiralt jäi mulle endale ka mulje, et Liilia läheb päriselt mehele ning mõtlesin OG oma peas, et huvitav, kas meite larparite hulgas on inimesi, kel on luba paari panna inimesi? Ma tahan öelda seda, et Liilia - sa nägid fantastiliselt ilus välja ja peig oli nii muinasjutuline, et ma tegelikult heldisin ilust seal pingi peal. See oli nii reaalne, et ... Oeh Ilus Ja ma päris mitu korda punastasin ka. Ikka päriselt.


Naljakaid hetki mängult.
Ühel hetkel tekkisid ustele sildid, et privaatruum vms. Ma siis otsustasin, et ei oska lugeda ja ronisin ikka uksetaha kaema, et mis seal toimub. Selgus, et Katariina olla kedagi üle kuulanud ja pikaks ajaks on kaduma läinud ja sisenesin siis ühte nendest ruumidest ja ühel hetkel on Xan ukse peal vastas. Põlvitas. See tõmbas kinni. Ja siis ma vaatasin teda ja olin kinni ja... Ma ei näinud, kuhu ta vaatab või kas ta üldse vaatab, kuna oli pime ja ei näinud ka ilma prillideta nii hästi... võibolla ma seisin seal kuskil pool minutit, ütlesin lõpuks "oih" ja lahkusin. Peale mida hakkasid mul pihta hüsteerilised naerupahmakad, mida oli võimatu pidama saada "Voodi täis klitrit..." (ma nägin seda vaimusilmas, vabandust). "Mõrvas tondi" - just olin ühest tsüklist välja tulnud, nüüd uus.
JA PRUUT! Käis mööda maja ringi, et kõik on mornid jne. Ja siis kui naerad, on jälle häda. No saa siis aru...


Ühel hetkel tüütas toast tuppa jooksmine ära või jututeemade otsimine. Poiste bänd oli hea. Mul aju puhkas sellel ajal mürast ja sain mõelda olulistele asjadele, et kuidagi peaks saama ju Briana päästa. Paar head mõtet täitsa tuli ka, aga need surid üksindusse, kuna muutusid ebareaalseks.

Tegelt oli tore. Homme ka päev.
Koht oli super (mulle tegelt meeldisid need uksed), söök oli hea, (kui kuulsin, et tordi sees on pomm, siis kujutlesin end sellele viskumas või seda kuhugi aknast välja viskamas) ja afteka koht oli lihtsalt ... Mida veel tahta, kui magada peale mängu toas, kus keegi ei norska väga, kus sul on tekk ja padi ja voodi ja kui veab, siis ka tilluke rätik padjal, kellega vajadusel norskajaid peksta Aitäh, Liilia

Tänks, Awekas, et sa mu kohale viisid ning sealt ära tõid. Milline fantastiline ilu teel Tallinna! Oehh...

Eriti tore on see, et heategu on nüüd tehtud ja asi vask.
Pole enam kellelegi võlgu, kui selle Salomon Musta ka nüüd veel üles leiaks kudagi.


Vabandan mu hüplik jutt siit kui ka sealt, aga homme on ka päev.

Teie truu ning alandlik Heart või siis see rändrüütlist Niflheim.

PS! Olete te vahel mõelnud, et aftekal saab ka tegelt jummala vaikselt ja viisakalt kõneldud omavahel, et viisakus ennekõike, see elementaarne osa just ja rääkida võikisid saada kõik ning kui keegi on sind ühel hetkel kuulanud, siis oleks viisakas nüüd vahelduseks ka kedagi teist kuulata, et peaksime ju ikkagi kõik suht samal pulgal olema, et missa see ikka end kehtestad valjuhäälselt, et... Võiks proovida Anna teistele ka võimalus (ei puuduta kedagi konkreetselt, lihtsalt ühel hetkel oli seda müra, kus üritati üksteisest üle rääkida, meeletumas koguses ja see väsitab. Küll on hea, et ma ja alkohol enam väga läbi ei saa )


Aitäh! Tegelt oli tore. Natuke seebikas oli, aga päris lahe isegi. Kõik olid nii ilusad. Vahepeal tekkis tunne, et... Armu või ära.


PSS! Liilia, ma tegelt tahtsin kedagi teist mängida, a la su peiu tütart või midagi või kes teab, mida/keda, aga mingi hirm tekkis...

Edastan ka Ave muljed:


Mul oli väga lõbus õhtu, aitäh! Igav ei hakanud küll hetkekski.
Eriti tore oli Mimic, ilma kelleta ei oleks hästi osanud seal Suteki seltskonnas käituda ega olla.

Oleksin tahtnud lisaks peigmehe mõrvale näha veel ka teisi Li- Halanide pulmakombeid. Kripeldas nagu kibe hüüdma aga no ei teadnud kas on kohane. Kui tseremoonias oli koht, kus võis püha liidu vastu olla tahtsin ma kogu südamest ei karjuda ning peigmehele kõrvakiilu anda ning seejärel nuttatihkudest saalist põgeneda.
Seda tegemast hoidsid mind kaks asjaolu:
Esiteks ma nagu Trexxx'gi kartsin natuke, et need pulmad on mõrsjale nagu pärispulma eest ja seega ei tahtnud pruudi jaoks midagi ära rikkuda. Sellest võib järeldada, et pruut tegi ikka väga hea mängu
Teiseks oli baronet Abdul al-Malik mulle juba öelnud, et peigmees ei ole eriti mõjukas ega ka rikas ning see ei läinud Jamila Nudara al-Maliki plaanidega kokku.

Kuldparunitega oli tore suhelda ja mulle meeldis, et vähemalt ühes suutsin ka paanikat tekitada. Või samas, äkki kasutas tema mind ära. Kõigelooja seda teab.

Koht oli samuti väga kaunis ja lõi suurepärase atmosfääri. Toit oli maitsev ja kook oli parem kui mõnes päris pulmas. Tantsimist oli ainult kuidagi vähevõittu. Eriti vallalise ja ambitsioonika baroneti jaoks, kes lootis tantsupõrandal tähtsate härradega lähemalt tutavaks saada

Ja pruut ning peigmees nägid väga kaunid ja uhked välja - nagu muinasjututegelased!

Jään juba põnevusega järgmist korda ootama. Kas on ka peied tulemas?

Ave Tähepõld alias Jamila Nudara Kamil al- Malik

...me andsime endast parima, et see asi "päris" välja paistaks...me harjutasime kodus

Aga ma niiiiiiiiiiiiiiiiiii ootasin, seda "EIiiiii!" karjumist kellegi poolt...see pilk üle saali oli lihtsalt tuvastamiseks, et KES on see esimene julge kes suukese lahti teeb...muideks, ei oleks sellest ka midagi hullu olnud, kui te seda oleksite teinud....(sest stiilselt minestamine tuleb mul siiani ka harjutamata välja.... )

Korraks võttis endalegi sisse värina, et mäng on just nii liiga päris...oleks vaja olnud...midagi...seda täppi i- peal, et reaalsusesse tagasi saada...

Ja mitte keegi ei julgenud seda teha...tõeline hämming...

Kusjuures ootasin seda avestiitidelt eelkõige sest mitu korda enne laulatust käis neiu mulle teatamas, et minuga soovitakse tungivalt kõnelda...ja ka minu tulevase kaasaga...
Kaasat ma enda kõrvalt ära ei lasknud ja tõmbusin ohututesse ruumidesse....igaks juhuks...sest Kõigelooja hoiab neid, kes ise ennast hoida suudavad teel pimeduse poole...