Tartu Lühilarbifestival 2015 muljed

[Dani]

Suur-suur tänu kõigile mängujuhtidele ja loomulikult ka mängijatele, ilma teieta ei oleks saanud midagi sellist toimuda
Muljetan ise hiljem veidi pikemalt kui ma oma läpaka laadija üles leian ja ei pea telefonis trükkima

[Irve]

Mul on raske lisada midagi mida poleks öelnud; see võib-olla on üks järelbriifide häda, et saad süsteemist kommentaari välja ja siis midagi lisada justkui pole ennast kordamata.

Aga tore üritus oli; nii saab ja ilmselt tuleb sellist asja korrata.

Huvitav, kas töötaks ka selline formaat, kus on nagu põhibänd ja soojendusbänd; et teha kaks mängu, millest üks on selline soojendus, milleks kõik niisama kohale ei sõidaks, samal päeval?

[Die]

(tõin ka oma muljed siia)

Suured tänud kõigile korraldajatele, osavõtjatele ja Tartu vaimule väga ägeda ürituse eest. Kahjuks tervis pani mäkra ja pühapäeva olen sunnitud kodusena veetma, aga eilsest on Larpipohmacus Epicus. Väga vinge, väga vinge. Teeme veel! (teeme teistpidi, siis saaks nendest teistest mängudest ka osa võtta ) Et kui ma enne natukenegi kahtlesin (mitte palju, sest lühivorme on saanud ka varem teha), kuidas nii lühikeste mängudega läheb ja kas jõuab sisse elada, tuleb plot ära jne jne, siis on tõestatud, et üldiselt tuleb küll ja olid väga erinevad ja erinevalt ägedad kogemused.

Tervitades,

Nimetu elektroonikavaras ja narkosmuugeldaja,
Sanitar Gabe Marshal
ja proua Rose (?) Smith

[hoarmurath]

Oli hästi tore. Teeme veel.

Mõtlen et äkki jõuaks juuniks Tallinnas sarnase asja organiseerida.

Kriitika on see et infot oli vähe ja tekkis vist segadus mängudel oli liiga vähe või liiga palju mängijaid, jne. Samuti eeldab selline sündmus vist ikkagi veidi koosolevamat asukohta. Ühest teise kohta sai ilusti (aga et seal samas ka endale süüa muretseda, oli suhteliselt õudne. Ehk see oli mu enda süü.)

Oli hästi tore!!!!!!

Panin mitu hüüumärki et mõista oleks, ma lihtsalt ei suudagi adekvaatselt väljendada kui tore ja tundeid üles ning ka alla viiv üritus oli.

[Alleria]

Suur aitäh Danile, kes selle toreda asja korraldas!
Sain ise vaid kaks mängu mängida, aga mõlemad olid väga vahvad ja ka GM oli tore olla


Hästi tore oli ja ja kindlasti võiks veel sarnaseid asju teha!

Endal on juba pikema aega paan teha septembris-oktoobris sarnast asja suuremalt, kui on korraldshuvilisi, siis võtke ühendust.

[Tindome]

Mul oli tore. Uudne (sest õppisin end rohkem tundma), põnev (sest õppisin end rohkem tundma) ja tore, sest oli uudne ja põnev. Teatud moel oli fest täpselt see, milleks ma Tartusse tulin, sellist asja ma ootasingi. Et kõik mängud on head (mulle küll olid) ja et eelharjutused annavad piisavad sissejuhatused mägudeks, järelbriifid aga väljajuhatused.

Vabandan selle mängu eest, kuhu ei läinud - see ei olnud mingi sisuline otsus, vaid tulenes puhtalt sellest, et ma olen aeglane ja mäng oli kohe algamas, kui tõusin.

mu meelest võiks rääkida ka mängudest individuaalselt tegelt. Sest noh, riskides end korrata: mu meelest olid nad kõik head. Kõigis oli mul isiklikult ka momente, millest oleks kahju ilma olla, kuigi mainin neid vaid lühidalt.

Ah,mida? - see hetk, kus haavatu hakkas ära surema ja siis surigi.
Aated ja ahelad - punaste eluõigus punastena, kui nad samas siiralt usuvad, et ametlik värv ja selle muutumine midagi muudab.
Varjupaik - kaamera ees "Turn around!" ja erinevad reaktsioonid sellele. Irve reaktsiooni äärmine loogilisus ja ilu, mis aga poleks teiste nende omadeta üldse nii ilmne olnud.

[Die]

Paari sõnaga eraldi mängude kohta siis ka, kus käidud sai:

Ah, mida? - hästi huvitav. Otseses mõttes. Kes ma olen, mis ma siin teen, mis toimub, kuidas inimlikult sellega toime tulla? Ja hotseat'is rollide tegemine oli miski, mis mulle väga meeldis

Alt+R - eriti tänu sanitarirollile ja vaheklippidele kõige "füüsilisem" mäng. Hullumaja tiim funktsioneeris mu meelest väga hästi. Sügavama väljamängu jaoks jäi aega napiks, aga muidu mulle mu roll ja stoori väga meeldisid. Vaheklippe peaks veel kuidagi harjutama, need ei tahtnud vähemasti mul endal eriti välja tulla.

Mul on sulle sõnum... - kõige immersiivsem ja südamlikum mäng, ja vist üks kõige pikemaid poolteist-tunde minu mängija-elus. Soundtrack!!! Ja kogu õhustik. Lisatänu Ally'le ja Dru'le (küll te teate, mille eest ) Ja Rannu surmamõistetu suremishetk oli väga... väga.


Et aitäh veelkord!

[Mant]

Ehkki ma ei saanud ühestki mängust mängijana osa võtta, siis ma olen rõõmus, et selline fest oli. Ma tahtsin sellist Artemise-kosmosemängu juba pikemat aega teha, aga kunagi polnud aega ja mahti jne. Nüüd oli motivatsiooni end kätte võtta ja see ära teha

[Melian]

Lühivormide võlu on minu jaoks nende intensiivsus - minimaalselt jorutamist, kõik püsivad rollis, OG möla puudub. Kaunis Ja seda kõike rohkem kui üks mäng päevas.

Braunstein meeldis väga - põnev, taktikaline ja high replay value'ga kah. Tänud Ülole tutvustamast ja läbiviimast.
Varjupaik...väga...hmm...mitmekihiline kogemus. Dani on ideaalne nipsakas ametnik.

Estronaute aitasin läbi viia. Nagu sellistel juhtudel ikka veavad mõned tehnilised detailid alt, aga üldjoontes võis tulemusega rahule jääda.

Nii et teinekordki.

[Cliodna]

Suured tänud korraldajatele ürituse korraldamise eest ja Birgitile minu kutsumise ning öömaja pakkumise eest! Üritus meeldis väga ja tuleksin hea meelega ka tulevikus, isegi kui ma itsitan või tummaks jään.

Kirjutasin ka blogipostituse - vähem arvamusest, rohkem ülevaateks. Sisaldab grammatikavigu ja on suuresti nii, et mul endal oleks tulevikus hea lugeda ning tagasi vaadata, aga jagan seda siiski siin.

Tervitades,
Tumm Rahandusminister
Preili Nancy Young
Härra Christofer Valmer
ja üks Õnnelik Clio

[Die]

Clio, kuule, sind tuleks juba seepärast larpidele kutsuda, et pärast saaks nii pagana põhjalikke raporteid lugeda! Aitäh, väga põnev lugemine oli.

(btw, meil on kaks Meliani, üks neist on Anne-Mai.)

[Iardacil]

Mulle hästi üritus meeldis. Need lühiformaadid olid jah, hästi intensiivsed ja selle pärast ilmselt töötasid väga hästi.

Minu lemmikuks osutus ilmselgelt esimene mäng - Braumstein. Ma ei osanud absoluutselt seda oodata ja kui ma olin oma rolli tõmmanud, tundus see kõige hullem roll, mida antud setingus tõmmata aga ma sain sellest üle ja nautisin mängu väga. Ning peale lõppu kuulda selle mängu ajalugu ning tausta muutis selle elamuse veel suuremaks. Hea meelega mängiks seda uuesti ja uuesti.

Teiseks mänguks oli Alt+R, mis kindlalt mulle meeldis, eriti see püant lõpus (eeldusel, et ma seda õieti mõistsin). Vaheklipid olid ilmselgelt parim osa, eriti siis kui me hakkasime kõik aru saama kuidas need toimivad.

Festivali üks pluss minu jaoks oli see, et nüüd ei olnud mul enam ühtegi vabandust mitte larpi teha ning kõigile oma hirmudele vastu vaadates tegin ma oma esimese mängu 8 aasta jooksul ja tundub, et toimis. Aitäh neile, kes tulid ja mängisid Tegelikult tegite selle mängu ja emotsiooni teie.

"Sinu kätes" oli ilmselt kõige omapärasem larpi kogemus, mis mul olnud on. Ma ei saa öelda, et see on mäng, mida ma tihti mängida tahaks aga üks kord midagi sellist proovida oli hästi rikastav kogemus. Mulle eriti meeldis see, et me kõik mõtlesime oma lood välja ja ei teadnud teiste omasid... kes olid need inimesed kellega ma sõnatult suhtlesin ja mis mängu nemad mängisid?

Pildid tulevad, millalgi

Ja lõpetuseks tahan ma öelda suur-suur aitäh Danile, et ta midagi sellist viitsis ette võtta ja ära korraldada. Üliäge nädalavahetus oli. Tahaks veel.. Tahaks neid mänge mängida, mida ei saanud kattuvuste pärast..

[Randiel]

Ma siis ka muljetan: Esiteks aitäh Danile (kes esimest korda Eestis võttis midagi sellist korraldada) ja kaas GMidele orgunni eest! Oli jälle põhjust Tartusse tulla ja mängu teha ja lisaks sai mängida ka, seega win-win.

Tuleviku plaane silmas pidades teen kriitilise märkuse ka:
Ruumide valikul olid ilmselt mingid põhjused aga päeva lõpus oleks ehk mõni mitte nii fääntsi kohta ka asja ära ajanud ja võimaldanud rohkematel mängijatel osaleda (st madalam osalustasu). Selle üle võib muidugi alati vaielda, et mis on odav või kallis, aga lihtsalt selline mõte minu poolt. Mitte Tartlastele oleks võinud jagada infot, kus ja kui kähku süüa leiab või teha tuimalt pikema lõunapausi, ilmselgelt ajasid osad mängijad mööda ilma toitu taga ja kulutasid oma närve. Ja võib-olla kaaluda järgmine kord GMidele mingi propi fondi tekitamist, sest mul on tunne, et osad mängud oleks sellest võitnud (minu subjektiivne arvamus, palun ärge keegi lööge).

Aga nüüd selle suurema, ehk positiivse külje juurde:
Jäin oma mänguga lõpuks enam-vähem rahule, kuna see oligi meelega jäetud umbmääraseks ja mitmeti tõlgendatavaks siis meeldis, et kõik sealt vist ikkagi lõpuks mingi oma loo või elamuse said. Mu isiklik lemmik oli vist "sõda" ja see kuidas hullumaja personal oli tegelikult nagu nata hullemgi kui need vaesed hullud ise. Mängijad lisaid täiega oma ägedate ideede ja karakteritega sellele mängule. Vahepeal naersin pisarateni teie ravimeetodite ja isklike draamade üle.

Braunstein (Ülo mäng), mis oli tegelikult minu päeva esimene mäng oli päris huvitav kuna poliitiline-intrig pole päris minu teetass ja ma üsna pikalt ei saanud mängu loogikale pihta aga noh, lõpuks mu vaene marksist siiski põgenes sisse piiratud mereväe baasist ja saab loodetavasti rahvuskangelaseks (ja hipsterid hakkavad tema pildiga t-särke kandma ).

Kadri mäng "Mul on sulle sõnum…" oli konkurentsitult minu jaoks festivali kõige ägedam elamus. Asusin vabatahtlikuna surmamõistetud Ron Harrise rolli täitma, kes oli geniaalne, ent kinnisideedest painatud mees, kes oli tapnud oma ihaldusobjektiks oleva neiu Lysa kaksikõe Anni, et Lysat tema "varjust vabastada". Mees ise oli aga enda meelest süütu st ta leidis, et Anni tapmine oli olnud tahmatu ja et nii ongi parem. Avalikult üritas ta aga kõiki oma süütuses veenda ja murdus ainult siis, kui Lysa teda enne lõppu vaatama tuli ja tunnistas talle armastust, mis peale naine ta põrgu saatis. Mu vanemad (Alleria ja Gregik) olid ka üli nunnud, kuigi mu emme vist lõpuks hakkas ikka nata kahtlema, ega ta poeg ikka psühho pole.
Traagiline lõpp ja pidevalt rollis sees olemine ja pisarad oma õnnetule tüdruksõbrale, kes ei tohtinud kunagi teada saada, millise koletisega ta elab, lootus viimase hetkeni, et Roni unelm olla koos Lysaga läheb veel täide, Jumalalt andestuse otsimine viimasel hetkel, et oma hinge päästa... Ühesõnaga see oli nii PÕNEV ja maast laeni emotsioone täis mäng. Aitäh kõigile osalejatele ja eriti GM Kadrile väga intigeerivate ja põhjalike rollide eest.

Kahjuks ei pidanud mu tervis kogu sellele möllule vastu ja pidin ennast laupäeval kiirkorras tagasi Haapsallu evakueerima ja pühapäevasele mängule ega lõpetamisele ei jõudnud. Vabandust ja suured kallid teile kõigile, järgmisel TALFil näeme?

[kurjanik]

Niisiis.
Oli super. Teeme uuesti.

Sai järelbriifidel ja muidu palju räägitud, nii et muljetan siin lühemalt, kui keegi tahab pikemat (rantirohket ja üleemotsionaalset) teksti võib lugeda.


Ah, mida...?
See kamba peale rollide kokkupanemine oli supertore. Alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama, lõpuks olid kõigil tohutud egod ja sada isiksuseprobleemi. Haavatud oli tore olla, surra oli eriti huvitav, kusjuures just see koht kus ma olin juba surnud ja mind tõsteti diivanile ja alles mitu minutit hiljem tuli kellelegi pähe mu pulssi kontrollida. Isegi surnud olla oli tore, sai kõmmi kõrvalt mängu jälgida ja salajasi kõmmiasju jälgida.

Alt+R
Rollide loosimine! Super idee, kuidas muidu saaks näha Irvet mängimas armsat keskealist tädikest kellele juhtumisi meeldib väga patsiente lobotomiseerida?
Jooksin ringi, varastasin patsientide tagant ravimeid, flirtisin teise Roberti ja sanitar Jamesiga... Lemmik vahepala oli ilmselt kosmos, mina kui space merman kes teisi "püüdis" (viskas käed ümber kaela"), pluss Irve toole kokku tassimas (hiljem selgus, et ta oli gravitatsioon).
Ning siis me lobotomiseerisime kõik patsiendid ära and had a rave party. Ma olin galaktika sest ma lõhkusin ühe glowsticki ära.

Varjupaik
Tõenäoliselt mu kõige emotsionaalsem larpikogemus üldse. Lõpus oli täielik klomp kurgus... Aga kui üks larp suudab juba sind tunnetesse suckerpunchida, peab see ikka super larp olema.
Mina kui närvihaige metsavend, kes ei osanud üldse valetada. Helle, kes tundis end kohutavalt üksi, haakus esimeseste sõbralike nägude külge - fakt, mis mõjus hiljem sõjaväelaseks muutudes, sest ma ei suutnud rollist lahti lasta ja püüdsin seetõttu nii Talit kui Irvet ära päästa. Kogu see ootamine, see kuidas keegi nähtavasti vaikust ei talunud, blankettide kirjavigade ja venekeelse poole üle nurisemine... kuidas Joonas (Joosep?) suutis mu ringitrampimise ära lõpetada ja püüdis meie kõigi tuju üleval hoida, see huumor mõjus väga kontrastselt halli olukorraga.
Ning siis keeldus Helle sõjaväelastele selga keeramast, kui sai aru et teda hakatakse maha laskma.
Kusjuures ma kaljukindlalt keelun uskumast, et Pärt ei saanud oma õnnelikku lõppu. Pärt läks tagasi Eestisse, leidis oma kallima üles, mõlemad põgenesid kuidagi muudmoodi ning elasid õnnelikult elu lõpuni. MOTT.

Estronaudid
Jeebus küll, kui palju jama seal oli. Loosi tahtel sai minust ajakirjanik, aga raadioshow tegemisest ei tulnud midagi välja, sest mu arvuti suri ära ja ellu ärganuna ei tahtnud Skype enam tööle minna. Pealegi ei õnnestunud mul Härra Kommunikatsiooni e. Irvet tema arvuti eest ära meelitada. Et seda tasa teha, püüdsin võimalikult tüütu olla - küsisin küsimusi, tolgendasin igal pool ees, tegin viissada pilti (eriti läbikärsanud android Tammest) ja irisesin major (?) Marteni kallal.
Ja kui Mant tõesti seda uuesti kunagi pikemalt teeb, tahan ma aidata. Spaceships!

Teate, sellised asjad motiveerivad ise ka tahtma mängu korraldada...


Palju armastust,
Birgit / Haavatud Keemik / Robert "Robin" Johnson / Helle Kivisalu/"Tamm" / Lea Kivistik, Horisont!



Lõpetuseks:


seisid rannas
juustes tuul
rannaliivas varbad
mured maale
langesid
pisar'd silmis hardad

lootus hinges
merele
sünnikodust eemale...
kodus kurjus
võõras võim
ehk on kaugel parem

elan'd üle
omal maal
sõja, rahu, tormi
merelt pääsen'd
põgenik
kas ellu seekord jääd?

hinged tuulteks
merel saan'd
maale viime mured
mäleta meid
eluaeg
siis valvame sind

seisad rannas
juustes tuul
rannaliivas varbad
merelt maale
puhuvad
surnud hinged hardad

[Katzenminze]

Tahtsin märgi maha jätta, et vähemalt üks inimene on väga tänulik, et pärast järelbriife viitsitakse ikkagi foorumisse muljetada! Väga põnev oli lugeda, täitsa kurb on, et tulla ei saanud, ning loodan, et tuleb veel!