Dragon.ee foorum

Ma räägin siis oma alandliku lookese. Algas meie seliklus (mina Tuulekivi, minu isand Vanevald ja minu ema tuulemaa) sellega, et läksime lihtsalt laia ilma uurima ja muidu lullilööma kesk metsa pimedust.......kojujõudes ootas mind ees üks otsatu töö ja orjamine (olin nagu eespoolmainitud ju ori) . Esmalt kandsin lõkkesse puid, teisalt tegin põllu lappikese, siis jälle puid ja nii edasi......kuni oli vaja minna jahile.....sealt ma küll midagi ei saanud aga kahtlasi isikuid kohtasin siiski.

Tagasi jõudes olid viimased sõduri mehed leidnud kuninga laiba ja hakkasime kõik koos seda mattma.....põletama. Sellega saime hästi hakkama. Hiljem läksime emaga varjude liiga kindlusesse rääkimaks ema muinasjuttu mina küll ootasin väljas (vibu pidevalt vinnas).Kui olime lahkunud varjude liigast jõudsime koju tagasi. Seal me istusime ümber lõkke ja mina kandsin ikka lõkkesse puid.

Siis ühel hetkel juhtus selline asi, et mingi tüüp tuli oma neetud mõõgaga sinna ja ütles, et minu vend (tuulemaa poeg) oli tappetud varjude poolt. Selle pärast läksime emaga jälle varjudele külla, oi kuda ema karjus nende peale .......endalgi tuli kananahk ihule. Aga kui saime teada, et nemad ei tapnud minu venda ära jätsime nad rahule ja jooksime kodupoole teisi päästma (see mõògaga mees oli ju veel laagris). Kui me sinna jõudsime oli juba liig hilja ja kõik olid ära tappetud......Vanevald ja narr (hiljem jäi veel ühekäeline mees vampiiri [jah ta oli vampiir] teele). Ema karjus mulle juba eemalt, et jookse poeg nad on kõik surnud.

Otsustasime abi paluda varjude käest......kes ka seda pakkusid. Kui laagrisse tagasi jõudsime nägime, et kõik olid jälle elus (juba manalateelt tagasi). Siis nad kammisid selle koha põhjalikult läbi ega leidnud midagi. Ei kuulnud me enam midagi ei varjudest, ega vampiirist. Siis sai keegi kätte jänese keda me rõõmsalt sõime (jänes oli vist veidike liig palju maitseaine põldudel söönud ) aga ilmselt paremat jänest pole ma siiski elus söönud.Kui kõik see tehtud otsustasin ma minna magama (seda otsustasid ka kõik teised).

Hommikul ärkasime me ülesse sellepeale, et varjude liiga oli meie linnas ja kuulutas meid jälle oma osaks (minul said nad ära võtta ennist veel vibu mille nad küll lahkudes mulle jätsid). Sealt ruttasid varjud edasi müriseva draakoni peale mida ka meie varsti tegime. Ja selleks korraks oligi meie seiklus läbi.

See mina jep....aga eks te järgmine mäng näete mida kõike ma selle ilusa asjakesega teha oskan.

Vürst Maag on asjade käigu ja alamatega rahul. Suuremad teod on siin juba eelnevalt ära toodud, mistõttu ma pikemalt seletama ei hakka. 10 aasta pärast on ka oodata mu tütre, Vihmapisara, ja Aweroni pulmi. Kutsed saab hiljem.Ja üks üllatus on mul talle veel varuks.

Pea püsti


8=8=