Reeglina kasvatakse ka larpisõltuvusest välja. Fännad tõeliselt aastakese, kaks, käid kõigil võimalikel mängudel, lisaks trennides, kogu vaba aja paned kostüümide ja relvade valmistamise alla...
Saad täiskasvanuks, larpad edasi, aga valid hoolega, millisele mängule minna, töö kõrvalt pole mahti ja aegagi boffreid meisterdada, parem ostad need. Aga jah, su naine/mees/elukaalsane on ikkagi larpar ja kohe, kui järeltulev põlv kaela kandma hakkab, võtad põngerja larpile kaasa ja surud talle boffri kätte.
Armas mu meelest
Ei tunne täiskasvanud lararitest küll kedagi, kel töö tegemata ja isiklik elu larpi pärast elamata jääks. Teismeliste puhul on aga vaimustumine tavaline. Pigem vaimustugu larpist kui nuusutagu nurga taga liimi.