Keskaegses lahingus kasutati palju rohkem pikki relvi kui lyhikesi. Oda oli tähtsam relv kui mõõk, odamehele maksti rohkem kui mõõgamehele.
Praegustes larpides on aga asjalood sellised, et inimestel on rohkem lyhemad relvad. Kunagi pandi oda pikkuse piiriks 1.80, sest mõnele mõõgaga harjunud otsustajale tundus pikk oda lihtsalt õudne. Kas nii arvavad ka kõik teised? See kysitlus on mõeldud selleks, et saada aimu, mismoodi inimestele larpis rohkem meeldiks.
Mis te arvate, kas selleks, et oda leiaks oma õige koha lahingus ja selleks, et inimesed õpiksid oda õieti käsitlema (mitte sudides äranuditud variantidega), oleks hea kui kahekäeoda pikkus lastakse vabaks?
Hea oleks kui inimesed võtaksid vaevaks oma otsustust ka kommenteerida, miks nii valisid.