Panen siis ka mina, Conlai Mac Fintan, kirja oma muljed.
Ei teagi, kust alustada, seega algusest. Tulin koos kaasiirlasest sõdalasega (tegelikult küll šotlane, aga ega tema selles süüdi polnud) ja kahe viikingist vangiga laagrisse. Üks tubli iiri sõdalane oli kohe abivalmis ja asus üht vangi võimsate kotisõlmede abil kinni siduma, mispeale sulges vaesekesel vereringe (reaktsiooni järgi). Juba varsti märgati kauguses miskeid mooramaa mehi ning kohale jõudes selgus, et nonde rünnakus oli viga saanud kaupmees oma tütrega ning meie imekaunis ja tubli printsess. Võtsin kaupmehe tütrekese selga ja tõin ta laagrisse, kus nad ka terveks raviti ning kus algas kaupmehe poolt ikka see jutt, et tuleb keegi murjanist tütarlaps, nimega Aziza, kinni võtta ja talle tuua- hiljem rakendas ta selle eesmärgi nimel viikingeid (odav ida tööjõud noh
).
No peale seda möödus mul tükk aega leboledes ja tee peal patrullides. Miskil hetkel armusin ma ära meie printsessi ning hakkasin mõtlema, et kuidas ma temaga abielluda saaksin (olin ju seisuse poolest ülik). Selle eesmärgi täitumise ees seisid kaks meest- kuninga nõuandja ning sõjaväeülem. Sobivalt oli sõjaväeülemaga sama probleem ka tollelsamal nõunikul ning ta pakkus mulle hiiglamat raha, kuima ülema ära peaks koristama- hakkasimegi siis kahekesi "väikest novelli kirjutama." Novell pidi tulema ühe peategelasega, lühike ning huvitav-ootamatu puändiga. Mida aga too tubli nõuandja ei teadnud oli see, et minu ettekujutluses pidi tema olema selles väikeses ärakoristamises teiseks peategelaseks- siis oleks ju kõik abielupretendendid läinud olnud ning mina oleksin saanud rahus printsessi tema kurbuses lohutada.
Läks aga nii, et ei juhtunud kumbagi- mingil hetkel tegin ma kogu asja kuningale teatavaks (teda tabas sel ajal vist palju teateid, sest ta kuulas juba sellise naeratava deliiriumis näoga meie juttu) ja kutsusin sõjaväeülema kahevõitlusele. Võitlust ei tulnud, kuna kuningas keelas selle käesolevate pühade tõttu (alternatiivvariant oleks olnud kes-ujub-kõige-kaugemale-ja-upub-viimasena võistlus, kui dsee ei tõmmanud eriti). Niisiis sain ma vist oma ambitsioonide tõttu väga "populaarseks" ning järgneva lühikese ajavahemiku jooksul mind nii mürgitati, uimastati, kui topiti lõppeks ka oda otsa (tegelikult hiljem ma mõtlesin, et peale neid kahte torget oli mul veel 2 HPd olemas, aga oh well, asi nägi ju nii ilus-ehtne välja
)
Seejärel saigi mäng läbi ning sai asuda läbimärjalt koduteele- jumalad olegu tänatud, et autoga sai.
Suured tänud väga tublidele ja hoolsatele GMidele ja loodame, et kunagi, kui piirud kahel otsal lõkendavad, teeme järje ka.
Soovides parimat,
Conlai Mac Fintan