Dragon.ee foorum

Vaatasin teie lahingupilte ja ei saa jätta kurvalt mainimata, et oleks ka meil niipalju osalisi seltsis

Tore on see, et noored võitlusega tegelevad ja et neid nii palju on. Kahju on sellest, et re-enactmentiga tegelejaid siiski niivõrd vähe on.

Parafraseerides siit foorumist silma jäänud tagi:

"Kas keegi teab loitsu, mis muudaks LARPi koolkonna re-enactoriteks?"

Noh, reklaam ei teeks ju paha. Mis, kunas, kuidas, kes jne. Samuti, antagu aega kasvada - nooremas ja keskmises teismeeas inimestele on ajalooline taasloome üsna kindlasti üle jõu kulukas ja ka raske, võitluse suhtes, samuti toiumub ka väike diskrimineerimine, nt. Käsmus eelmine aasta võitluse õpituba, vanusepiir 16.

Isiklikult tõmbavad mõlemad, nii võitluse kui ka rahulikuma poole ja jubinate koha pealt. Asjad, mille bofferdamist reeglid ette ei näe, teen ikka ajastutruult ja autentselt, näen sarnast tendentsi teistegi juures. Vahest mõne aasta pärast ei saagi larbi ja taasloome vahele nii kindlat piiri tõmmata, mis oleks väga tore.

Sellel teemal võiks lausa uue topicu teha. Kuid võitluse juures on alampiir vajalik noorvõitlejate enda tervise huvides. Samas ei keela keegi ka noortel re-enactmentiga tegeleda, sest võitlus on vaid üks osa kogu taaselustamisest.

Ja igas linnusevallutamises on alati osalenud ka vibuküttide jm abijõuna üsna noored ja ilma turviseta inimesed. Äkki Ummi ja Sippo oskavad rohkem rääkida, kuidas sel aastal Haapsalus ajalugu taaselustatakse.

Aga asi kisub vägisi uue topicu poole.

Sinu soov saagu täidetud.

--
Räägime kõigepealt võitlusest. Kuigi mõlemad alad väidavad, et see on vaid üks väike aspekt nende tegevusest on see de facto kõige atraktiivsem ja populaarsem aspekt. Seda alahinnata või hukka mõista - milleks?

Mis puudutab võitlust ja rollimängijate ning taaskujutajate suhet siis on populaarsuse koha pealt taaskujutamisel kolm põhilist miinust, millest ei saa ei üle ega ümber:

1. varustus on kallim
2. tegevus on füüsiliselt nõudlikum
3. võitlus on ohtlikum

sellest tulenevad kõik muud probleemid (nagu ka vanusepiirid).

Finantsprobleem on 16-18 aastaste tegijate puhul põhiline. Kuid see on just see vanus kus hobid välja kujunevad (minu arvates, palun mitte diskussiooni). Noortel on palju energiat ja aega aga vähe raha. Seetõttu on taaskujutamise "kaotus" rollimängu "võit".

Näitena pole rollimängus turvis (häda)vajalik ja relva maksumused algavad 50nest kroonist - seda ei ületa taaskujutamise puhul kuidagi. Sest olgem ausad, ega puukaigas pole ikka see, trenni teha sellega võib aga võidelda tahaks ikka rauaga (selles ju ka asja point).



Räägime olustikust. Mille kohta mõlemad pooled väidavad, et see on see mis loeb, mida nad pürgivad, mis on neil tasemel - kuid tegelikult... (meie kõigi jaoks valus teema, seega lisage lõpp mõttes - aga olge ausad).

Olustikulise poole pealt oleme võrdsemas seisus. Mõlemal puhul vajab olustiku järgimine, aega, oskust ja/või raha. Teevad taaskujutajad butafooriat (vajadusel) ja teevad rollimängijad ehtsat asja (võimalusel).

Paraku (ja ma mõtlen paraku ) on rollimängul taas "turuline" eelis. Nimelt on ampluaa laiem, hõlmates lisaks ajaloo huvilistele krijanduse-, teatri- ja filmihuvilisi, arvutimängude fänne ja muid tegelinskeid kelle jaoks reaalsus või ajalooline "tõde" ei pruugi olla muud kui ainult sõnakõlksud ning kes tihti tahaksid pigem lohe seljas ringi sõita ja orke supertorsomorsofättblokker2000blastermõõgaga juppideks raiuda.

(Aga sellest veel lähemalt järgmises postis.)


Nende põhiliste erinevuste tõttu ei saa taaskujutamine kunagi nii populaarseks kui rollimäng.


Ja nüüd - ärgu härrased pahandagu - väike tähelepanek isiklikus plaanis:

Noored on tulevik. Nemad on järelkasv ja nemad on need kelle tõttu rollimängijaid nii palju on. Sellega, et noortele ei anta/leita võimalusi (võitlemiseks) teeb taaskujutamine endale karuteene. Loodus tühja kohta ei salli - kui noored tahavad võidelda siis võimaluse nad leiavad. Paraku kellegi teise juures. Kordan jälle - siin on taaskujutamise "kaotus" rollimängu "võit".

rsk, AUTENTNE on see sõna. tugevad t-tähed. mõlemad.