Moodul

[Irve]

Sõna "moodul" ajab mul iga kord kuklakarvad püsti, kui ma seda kuulen. See on nii kohutavalt metamänguline termin lihtsalt. Kui reegeldus on positiivne metamänguline info, siis "moodul" on mänguväline termin millegi mängusisese kohta, mida mängusiseselt isegi mitte ei tohiks eksisteerida.

Mõte on selles, et kui keegi kasutab sõna "moodul", siis rikub ta sellega mängusisese ja mänguvälise maailma intuitiivset piiri. Moodul on sõna, mida mängujuhid omavahel mängu luues kasutada võiks, aga "seda moodulit ei saanud lõpetada, sest mingid tüübid varastasid võtme ära" on lihtsalt rõlge asi.

Minu mitte-just-kõige tagasihoidlikum arvamus.

[Die]

[UL]

[Morgan Le Fay]

Tõesti - tõesti, mängu põhimõte pole võimalikult palju ringi lasta ja kolle tappa.LARP on teine maailm - salajane , meie kõigi südames peidus. Siseneme unistuste kohta, kust leiame lohutust tänapäeva julmale maailmale...oleme need, kes me alati oleme soovinud olla. Räägime haldjatega, naerame koos päkkapikkudega ja imetleme maagide suurepäraseid võimeid. Me ei näe ega tunne seda kuskil mujal
awww...

[mart]

[surra]

[ohpuu]

[Balor]

[Bernard]

Olen täiesti nõus Irvega samas ei nõustu lõpuni UL'iga.

Jah sul on õigus aga see on ainult üks võimalus rollimänguks. See ei ole ei ainus ega ka mitte parim võimalus.

Mina ütleksin, et nii mängijate suunamise intensiivsus kui ka tausta keerukus/lihtsus on ikka mängujuhi ja mängija isikliku sümpaatia asi. Kellele meeldib nii ja kellele naa. Printsessi päästjaid, kollitapjaid ja sellega kiirelt kuulsaks ja rikkaks saada tahtjaid on veidi kitsarinnaline kohe muhcn... (:) - taskunapooleonideks nimetada ning "rollimängijate" hulgast välja arvata.

Taandub see lõbustus ju ikkagi välja sellele, et tehtagu mida vastav kollektiiv lõbusaks peab. Veel enam et sundust osaleda ega korraldada pole kellelegi.

Rääkida rollimängu mõttest? Ütleksin, et niipalju kuipalju on mängijaid ja korraldajaid on põhjuseid miks selle lõbustusega/kunstiga tegeleda.

Tuua välja mingit ühtset rollimängu "mõtet" liiati taandades see välja sellele, et kõik ülejäänud põhjused mängida on väitest lähtuvalt mõtte vabad ehk "mõttetud" (tahtsid sa tõesti seda öelda UL?) on kas arrogants, vähene silmaring või asjale väga kitsalt lähenemine.


Rolli mängimine - endast erineva tegelase kehastamine fiktiivses loos (faabulas).

Erinevaid rollimängu viise ja võimalusi on niivõrd palju, et kui mäng vastab sellele definitsioonile on minu jaoks kasvõi kaudses plaanis tegemist larbiga. (Jah ka teater mahub selle definitsiooni alla.)


Lõpetuseks ütleksin et, igasugune äärmus on minu arvamuse kohaselt liiga kitsas lähenemine sellele kunstile. Nii piiramatu vabadus kui ka lõplik reglementeeritus kaotavad oma väljendusvõimes. Minu isikliku sümpaatia järgi on ideaalne mäng mängijate poolt tunnetatud vabadusega aga ikkagi mängujuhi kontrollile alluv.


Morganale: Eskapism on larbi juures üks ja tihti suur faktor samas pole see jällegi ainus (ja jällegi mitte parim). See on üks võrdne võimalus paljudest võrdsetest.

[Balor]

[mart]

[Balor]

[Bernard]

[Balor]

njaa..
Vabaduse m6iste on erinevate GMide puhul vist t6esti v2gagi erinev..
Yhe jaoks t2hendab see ettekirjutatud lahendusi ja l6ppe, ehk siis plekkpurki, mille avamiseks antud vahendid on selle k6rval ja muid kasutada ei saa. Plekkpurgi sees on aga paar ekspi ja kiri "moodul l2bi".

[Bernard]