Iga Diablo mäng on aina parem ja parem
Mulle meeldis seekord väga kontrasted NPC-ed (näide: metsas hulgub killerämblik, nii kaua kui rannas võtab oma viimased himgetõmbed omette näkineid. Kerberos koos oma družiinaga rüüstab linna, vanamees (nende elektersilmadega
) istub kännu all ja mediteerib vms.)
Minu lai (nii palju kui püksid lubavad) kummardus GM-idele ja muidugi NPC-dele.
Olime alguses kõik koos, läksime mööda teed, kuni jõudsime nende valgeteni, kõik jäid sinna tegelema ,mina, oma uudishimulikkusest, kõmpisin edasi. Märkasin kohe ämbliku, kes minu karje peale "NAro, keegi must, sinust paremal, 50m" kadus metsa.
Edasi liikusime küla poole,kohe oli aga meie ees ka Kerberos, läks kohe kimaks, karjeid ja nugasid hakkas lendama, nooli lendas aga kõige rohkem. Meie omad jäid seekord peale. Kerberos läks ära.
Jõudsime külla , saime kohe Rohelise maagi suppi kah.
Edasi toimus terve rida sündmusi, mis on juba meelest läind, kuni näkkini.
Seisime Morukiga koos arutasime näkkiga palju ta meile kulda ja pärleid annab, kui meie talle rohelise pistoda toome (Printsi mõõgast oli meile muidugi vähe!) Varsti aga kui altarist, mille lahtitegemiseks oli vaja leida maast 3 rõngast, saadud pistoda anti näkkile üle, lisaraha ja pärleid mitte saades, saime me aga asjale pihta, et viimane valetas.
Edasi läksime me ämbliku leeri, kuhu olevat 2 inimest kinnijäänud.
Jõudes sinna, leidsime sealt ämbliku leeri, kuhu, kõik relvad lagedalt maha visates, oma suurest uudihimust ronisin sisse.
Olin neljakäpukil leeri keskel, kui metsast kostis tume umin ja välja jooksis ämblik, kolme sekundiga oli viimane juba surnud ja keegi ta küünised juba lõiganud!
Olin ikka seal pesas, kui astusin lõksu, ning sealt ka tuli see nool mulle jalga. Tänu Narole sai selle terveks ja sealt kohast hakkasin ametisse lõksude otsimisega, lõpuks tuli välja, et kokku leidsin 5/7. Kaks jäid ikka sinna. Olles ametis lõksudega, leidsin ka kirja, millest mul aga kasu ei olnud (Ulatasin Narole).
Siis oli ka see portaal, millest sisse astudes tuled samapidi välja. (Kohe tekkis mõte proovida sama asja noolega
.
Varsti loojus aga päike ning peitsin ka oma vibu ja nooled ära (mis ma ikka nendega öösel teen).
Pimedusse mahtus Vanamehe 3 ülesannet, lõke tegemine ja vestlus Kerberosega.
Järgmine hommik tõusime ja läksime tegema rituaali pintsiga (Kokku oli meid palju). Rituaali ajal käis mingi sehkeldamine ja siis kadus prints ära, koos Darkwoodi naisega.
Oi kus jooks aga pärast oli. jõudsime metsa lagendikule, järve ääres, kui mingis orus lebas printsess, kohe tema kallal hakati midagi manama ja muud puha-kära. Siis toimus vestlus Nao Dakwood ja printessi vahel, kui täesti ootamatult, kolm mustats olnud inimest, kes imekombel oli seisnud loomulikult nende taga ,mitte et keegi neile oleks midagi öelnud, ründasid omasid, keerasid Darkwoodil kaela kaheks ja see oli kah ainuke mis juhtuda jõudis, enne kui Moruk nendest pulbi tegi.
Selleks ajaks olime juba mõnedgi asjad müünud ja ka oma imekombel poodi sattunud asju ostnud .
Peale seda kohtus prints pritnessiga taas ning toimus (IG hullem pead pööritav armastus)
Tekkis ka Deemon, kes pakkus abi Kerberose tapmisega, tema käest sain ka oma võlu ketti tagasi, millega Kerberos oli algselt kinni pandud.
Siis kui toimus see tõeline hetk, mil Kerberos oli pea vastu maad , võtsin keti ja luku välja ja tegin oma töö ära. (Õigemini tegin oma vea korda, viga seisnes selles, et mina ta ju enne avasin)
Sellega läks kohe hing lihtsamaks. Peale seda suundusime kohe Richardi juurde, kuhu ka oma saadud sõjakole müüsime, suundusime tagasi Naro juurde, kui kerberos oli saadetud siit maa pealt ära. Järgi olid jään aint natuke põlevat maad mulle tundmatu sümbolit moodustavat.
IGN: Gaston