Iidmaa 8: muljeid ja mõtisklusi

[Die]

Nii. Maganud olen hetkelise seisuga circa 4 tundi, larpipohmakas on VÄGEV. (Põle tükk aiga juba seokest olnu). Mängu ajal maganud: 0 tundi 0 muud ühikut. Kui mul järgneva teksti jooksul õnnestub segast peksta, siis ma luban, et kasutan bofferrelvi.

MULLE MEELDIS. VÄGA.

Päriselt ka.

Meeldis rohkem kui eelmine - vähem kaost, vähem absurdi, rohkem ehedat Iidmaad - või seda, kuidas mina seda ette kujutan. Rohkem sinna dark fantasy kanti, kuhu GMid pidid sihtima.

Oma rolli pean üheks oma aegade lemmikrolliks. Ma olen väga kaua tahtnud midagi sellist mängida. Nüüd siis sain. Tähh, Geemõmmikud.

Tegevust jätkus ja jäi ülegi. (Mäng lõppes ära liiiiiiiga vara, ma ütlen teile, liiiiga vara.) Suurt sõda ei tulnud - väga hea, et ei tulnud. Sõdasid on isegi liialt olnud. Mõisas istudes ja kududes võis igatahes kuulda väga palju huvitavaid lugusid ja kohtuda paljude väga erinevate rasside/liikide/ja surmastaadiumis isikutega. Väga mõnus kamp oli ka koos - madistavad sõdurid (Andu ja Sorontur), vürst Maagi lahke naine ja majavaim, vennakesed Na ja Po Hui oma käskijannaga (Liisbet), väike Lumeliilia (Tralayn - väiksed kiiksuga tüdrukud tulevad sul hästi välja) jne.

Varjude Liiga, kellega mul oli au esimest korda lähemalt ja väga lähedalt tutvuda, osutus viisakaks, käsuliini järgivaks ja heaks seltskonnaks.

Käik kõrtsi juurde oli lõbus. Ei juhtu mitte iga päev, et sulle torgatakse deemoni leegitsev mõõk näkku ja peetakse deemoniks. Üllatus oli ilmselt suur. Juhe niisamuti, kui selgus, et ma siiski deemon pole.

Saladusi, mida lahendada, on palju. Ja edasi läheb minu tegelase jaoks veel vääääääga huvitavaks.

Deemonid ja nende tegutsemine 'all over da place' mulle meeldis. Ja OG olite te ka täiesti pädevalt olemas iga kord, kui teid vaja oli. Õnneks oli teid vaja vähe.

Aga järgmine kord võtan masenduses õnnetud deemonid kaissu. Saagu mis saab.

Ma olen elus ja lugu jätkub.... oi kui põnevalt.

Ootan järgmist Iidmaad. Ootan väga.

Saite endale uue fänni. Süüdistage ainult iseennast.


Päikest ja lund,

Kanarbik, Lainevete krahvinna

PS. Iidmaa uus maskottloom on panda.

[Maag]

Suures aktiivsushoos kahmasin kaasa (hetkel selgub et mitte-Petsi) rohelise plasku. Omanik, küsi ta mult tagasi.


Mängu enda koha pealt...no alati saab paremini teha ja virisemiseks leiab alati põhjust. Ent nagu Celestialgi ütles - pole olemas mängu kus KÕIK mängijad rahul oleks.
Mis ei tähenda seda, et mul poleks lõbus olnud. Valitseja ABC sai õite ruttu selgeks mängu esimesel poolel juba
Bürokraatia on ikka jõle asi küll, sellist katsumust ei soovitaks Ivellioselegi
Ja mainimata ei saa ikka jätta seda vampiiride ülivägamõttekat piiramist
(Ivellios, ära pahanda...)

Läbi kuue ukseauku suunatud oda on ikka raske murda küll, vampiirihord. Aga te ei lasknud end takistada Vähemalt olite te järjepidevad - kui esimene kord ei õnnestunud, siis proovisite teist korda veel. Mis küll KAA ei õnnestunud, aga...
Ning vibur, kes järjekindlalt läbi mu kilbi üritas lasta on ka püüdlikkus-TPd väärt

Deemonite omavahelist madinat oli tore kaeda. See mäng tõi üldse minu arust deemonid kui sellised tavasurelikele lähemale, mis on hea, ma arvan.

Poltergeistid, kes ise ka aru ei saanud, mis nad tahavad, viisid paaril korralkimbatusse. Eriti tekitas peavalu kleptomaan-poltergeist Aga ka sellest hädast saime üle.

Tore oli ka Kobakäpa ja Aweroni hilisem tohterdamine - aga sellest räägib teile juba Aweron


Kokkuvõtvalt võib öelda, et leidsime nii mõningaidki uusi sõpru ja kasulikke liitlasi ning et terve mängu jooksul aetud rahupoliitika siiski kõige kiuste ikka natuke töötas kaa.

Ilm on küll hukas, aga millisel larbil ta poleks?


P.s. Pole need Varjud nii mustad midagi kui maalitakse

[Celestial]

Muljetaks ka omaltpoolt.

Nagu igal mängul olid ka sellel oma head ja halvad küljed.
Halbadest asjadest rääkides, tuleb nagu ikka otsida põhjuseid pigem iseendas kui korralduses ja teistes mängijates. Eelneva öö magamatus andis nii minu puhul, kui ka teiste puhul tunda ja seisakumomente kasutati ära selle vea parandamiseks.
Lisaks sellele soojade siseruumide nappus ja öine kottpime talveilm kindlasti rikkusid mõnigal määral elamust.
Ning mängijate jagunemine kolme või kahte suurde gruppi kes omavahel lüüa tahtsid oli ka nadi.

Heade asjade poole pealt: Tänud enda IG vennale Po-Huile, kes küll haises ja oli surnud mis surnud, aga nalja mõistis mees täitsa hästi. Absurdi kah!
Lisaks kuri käskijanna, kelle elu me kohati suhteliselt põrguks tegime

Selgus, et Kuri-Munskin-Üüber Wüsrstmaag on tegelikult suht hea diplomaat ja vahva mees, kes pakkus peavarju ja süüa.

Lisaks krahvinna, kes kudus Meeldis väga.

Ja muidugi Lõunamaa seiklejad(Chloe&Co), kes magasid kus jumal juhatas, olid ka toredad.

Nagu paljudes teistes mängudes, et saanud ka selles mängus üle ega ümber nugiseteemast, ja meenutati võõramaa lugusid ränduritest nimega Seentiuus ja Priiiiist, kes olid wahwad nugisekütid.

Lisaks leiutas Punapea(Chloe) ka minu juttude põhjal uue termini: Mutimetroo .

Sornotori sõdalane, kes ahistas ja taltsutas Andu tegelast oli mega!
(5+ Sorontor).

Ja tänamata ei saa jätta muidugi õhtu põhikoomikut Andut, kes on ilmselgelt leidnud oma nisi mängul ellu jäämiseks!

Gm-idele tänud ja jään ootama peatset kohtumist!

Päikest soovides,
Celestial ehk Surnud vennike nimega Na-Hui!

[doris]

Väike poltergeist oli nunnu, eriti, kui ta tuli ligi ja ütles, et OG halvatud
või see oligi nii mõeldud?

Kahju, et pidusöök ära jäi, ootasin seda juba algusest

Peremees, teiegagi oli huvitav juttu ajada

Varjude Liiga, toredad olite. loodetavasti saan ka edaspidi kasulik olla

Preili Ablas Magu

[liiisbet]

Mäng oli tore. Minu arvates polnud korraldusel mitte midagi viga. Tublöid olite, korraldajad. Ainus, mis oli, et oleks võinud olla üks ruumike OG, kus ka natuke tukkuda oleks saanud.

Mina olin siis see vaene õnnetuke, kes pidi neid surnud vennakasi Na-Huid ja Po-Huid välja kannatama. Jah, kallis Celestial, te tegite mu elu põrguks. Ja ajasite mu plaanikesi vussi. Aga samas oli armas, kuidas need kaks vastikut surnut nii armsad võisid ola. Neilgi oli süda sees, mis sellest et juba pooleldi kõdunenud-mädanenud. Siiski oli ju! Nemad olid ainsad, kes mind tappa püüdsid, kui ma seda palusin, ning mind lohutasid, kui ma ära ei surnud. Teate, need suitsiidimõtted ei ole just väga toredad. Hmm... Tegelikult, kui mõtlema hakata, siis isegi on, kui sa ära ei sure Nalja sellega sai.
"Kas teie seltskonnas tõelisi mehi ka on? Kas keegi kihlvedu tahab teha? Kui mu ära tapate, saate raha, kui ei, siis saan mina." Mitte ükski ei olnud tõeline mees. Keegi ei julenud kihlvedu vastu võtta. Niipalju siis minu lootusest kergelt raha teenida.

See oli nii kena Sinust, Kanarbik, kui üritasid mulle psühoanalüüsi teha. Sellest oli palju abi. Nii kergendav oli kõik südamelt ära rääkida. Äitäh!

Ning kulla Maag, 2/6 on vähem kui 2/5. Kuigi peab tunnistama, et te suutsite mu suht uimasust tõesti ära kasutada ning mind segadusse ajada.

Äitähh, kulla venna Pime Kuu, et mulle andestada suutsid.

Mängu alguse poole olin oma rollis vägagi sees. Oleks äärepealt jõkke jalutanud Kuid mingil hetkel sai väsimus must võitu ning vajusin vaikselt ära.

[Latern]

[Daleios]

[VincentArckharum]

[Die]

[Latern]

[Die]

[liiisbet]

[Die]

Mina kuulsin kõlakaid lausa kahest - üks neist vist Kaido käes. Aga välkumas ei näinud enne mängu lõppu küll ühtegi.

[liiisbet]

Kas see salduslikud mitte-plõksuvate-mitte-välkuvate pildimasinate omanikud oma joonistusi ka teistega jagaks?

[Daleios]

Nõustun nendega, kes väitsid, et deemoneid on vaja. Aga mulle EI meeldi see, et kes deemoneid mängivad, ka samas ajal GMid on. Deemonid võiksid lihtsalt NPCd olla, GMid veel eraldi.

Varasematel Iidmaa mängudel ei ole mulle see värk ette jäänud, aga seekord lihtsalt jäi.