Dragon.ee foorum

Noh, mina olen rahul igatahes, hetkel midagi rohkem kommenteerida ei oska, tulen natukese aja pärast tagasi ja kirjutan pikemalt. Muljetage.

-e-

Nii, Gm'i perspektiivist: Kostüümid olid täiesti ok, mõningate väikeste eranditega mis küll silma riivasid, aga nende koha pealt pigistame silma kinni Relvad olid enamasti kõik korralikud, weaponchecki läbis neist suur enamus. Siis rollimängu koha pealt, väga imponeerisid mulle need 3 vaimu kes Sigmundi järgi jooksid ja sosistasid, et 'sina oled süüdi...'. Mustlased olid ka väga toredad tegelased.

Mängul oli ka omajagu jooksmist, teed olid libedad, päris palju oli 'neetud kohti' kus inimesed pidevalt kukkusid. Mis veel...

Loodame, et Iardacil saab varsti pildid galeriisse üles.

Esimene reaktsioon on umbes et: AAAAAAAAAAAAAAAHHHHH.. VÕIMAS.
Nii palju sai planeeritud et kuidas raha teenida lõpuks tuli raha täiesti iseenest enda kätte. Küll sai planeeritud kuidas üht või teist kõrvaldada või midagi sellist ja siis korraliku kopsaka raha summa saada aga ühtegi plaani ei jõudnud või polnud vaja teostada. See oli vist esimene mäng kus polnud üldse vaja relva kellegi vastu tõsta. Üldse ei pidanud seda kasutama, mis on ülimalt positiivne.
Ja nagu ikka diablodega on ette tulnud et lõpust ei saa aru mis toimus või mis toimuma hakkab või mis iganes. Elamus oli lihtsalt võimas. VEEL VEEL VEEL. Millal järgmine mäng on?

Dhakir

Pähh, mäng sai läbi.

Emotsioonid on siiani laes, ainult lõpp oli kahtlane, aga seal oli üldse juba kõik nii segamini, et keegi ei teadnud, kes on kes.

Väga tore oli elamus ei katkenud hetkekski - alailma vaja midagi välja uurida, mõne puu või ennustaja või augu juurde minna, koguaeg pidi seljatagusel silma peal hoida ja kole raske oli seda teostada. Ja inimesed kadusid käest ära - puhkamiseks aega just ei jäänud. Väga huvitav oli kuulda hääli, üritada kellelegi läbi sellise kisa meeleheitlikult midagi selgeks teha ja välja uurida, kuidas saada sama päeva jooksul 2500 raha.

Oli asju, mille puhul sai rõõmustada ja oli asju, mis tundusid ehtsad saatuselöögid - kid mitte GMide boonused või miinused, kõik oli loomulik. Muljed on peas läbisegi, kõike ei jagagi praegu ära, aga peamine, et kohutavalt tore oli ja ma ootan, millal saan oma kannatuste rada jätkata.

GMidele - te olete kohutavalt, lõpmatult tublid!

Sigebert istub puude vahel, viimaste vahel enne liivamerd, künka tipus.

Tuul puhub kapuutsi vastu nägu, idatuul. Mida ...dit...

Segased lood on meie ümber ja segane on meile määrat' aeg.

Oo-gee: ootame järgmist.

Ülimalt posiitvne lugeda, et mängijad rahule on jäänud. Siiani olen tõesti positiivseid kometaare kuulnud..

Minul isiklikult on hea meel, et keegi ennast ära ei löönud/ei vigastanud jms, sest teed olid libedad ja õnneks piirdus see ainult kukkumiste, kadunud ja katkiste asjadega... Ilm soosis meid - ei sadanud, ei olnud külm...

Pildid tulevad homme... Punktid tulevad lähitulevikus...

Ja leitud asjad:
*kampsun - pruun, selline vana aegsem, eest mustriga. Paremal hõlmal lilled, vasakul midagi ornamenti taolised. Suutemat sorti
*Katalok rohelise riidest suure kotti sees...

Noh kuna oli mu esimele larp siis oli üli lahe aga kõige pullim oli see, et panin nati püha vett pätsu jõest. Ei noh ikkagi oleks võinud rohkem võitlusi olla

Seda püha vett panid lõppeks üsna paljud vist pätsu. Üleüldiselt oli lahe, eriti rollimäng, siin tänaks oma IG ema(spooky oled ), Sininägu, Sigeberti ja Benedicti. Jõle lõbus oli olla, eriti selle jubeda plaadia, mis mulle praeguseks suure muhu õlale tekitanud on.

Deemon oli ka lahe, kuigi lõpuks ma ei viitsinud nende paukude peale peadki pöörata. Isegi valgusrüütlihakatised tahavad süüa. Telepaadid käisid IG närvidele ja kogu see kammajaa vangidega muutus mingi hetk ka OG ärritavaks. Lõbus oli ikkagi.

Revan, ehk too pisike tolgendisest kapp ja IG mees.

Kõik mängijad, palun saatke mulle oma tegelase päevaikud ehk siis, mida te tegite ja nägite IG vaatenurgast. Tegelase päevikute eest saab 1 - 2 CPd
Need saata aadressil:
zelormortios@hotmail.com

Parimat Zelor

By the way: maailm on liivakell. Ning asub ühe suurema liivakella sees. Ja maailmas asub palju väiksemaid liivakellasid... nende sees omakorda maailmad, kus liivakellad...

Oojaa. Ja selle peenikese serva peal, mis jääb klaasi ja liiva vahele, on meie metsad ja väljad...

Pseudokeskaegsed astronoomiavestlused põhjalasseltsis.

Koht oli ilus. Ja küünlad jõe kallastel olid kaunid.

Tänud OG seltskonna eest Cele'le, Balorile, Draugile, Zelorile, Raitile ja teistele, eriti pisikesele urisevale konservšaakalile.

Ja IG seltskonna eest Nimrodelile, Bernardile ja väga laheda suuvärgiga pidalitõbisele. (Kurask, nende sideme tõttu ma ei suutnud su nime ja nägu kokku viia. Kui end ära tundsid, siis....)

Tänud siis pisikesele krü rühmale. Teiega oli lõbus. Revani vahepealne kadumine pani mind tõsiselt muret tundma, et ülesärganud ema on tõesti mõni kuri deemon kes on meie liikme ära viinud. Olin juba peaaegu valmis üksi ettevõtma pika matka, et teda leida.
Tegutsesite hästi kuigi lõpuks ei jõudnud üksinda enam nii palju laipu üles äratada kui neid kokku kukkus.
- " Manfred seni kui sa ei leia endale ühtegi naist siis vähemalt leia mõni laip...keda ravida"
Ja kuhu krt kadusid need elluäratatut hinged kelle ma purki panin?
Kummaline, äkki sininägu nägi mind oma ojase oma ihuhädasi rahuldamas?
Piinlik! irw, mõeldes rahvale kes sealt hiljem allikavett pätsas.
Lõpp läks päris segaseks. Oleme kambakesi miski augu ümber ja Herbert ütleb, et pühamees piab tiadma kuda mõnda riitust läbi viia.
Nu minu pühamehe sõnedest polnud suurt kasu. Ainult paar rohuliblet ja külmunud juurikat tuli maast välja. Ühel rohuliblel oli veel juurtel külm kah
no ja siis juhtus midagi kohutavat....