Keskaegsed seltskonnamängud.

[Olaf4]

[Kristjan Oad]

Milline keskaeg? Mulje jääb, et hilis- e. kõrgkeskaeg - kui nii, siis kahjuks ei oska aidata. Varajase kohta aga: ja .

[Olaf4]

[Bernard]

No meile teadaolevaid seltskonnamänge asendasid suuresti seltskondlikud (ja muidu) tantusd. (samas peaks mõni kultuuriajaloolane siin sõna võtma).

[Ocazy]

[ohpuu]

et ryytlid jahil ja talumatsid tantsivad?
noh, see on kyll veidi hilisemast ajast näide, aga paljud 19. aastasaja eesti talumatside tantsud pärinevad kyll õukonnatantsudest. paljud asjad on liikunud rikkamate kihtide käest vaesemate kätte, kus on yle elanud rikkamate kihtide seas levinud uuemaid moeröögatusi.
oluline erinevus oli muidugi see, et kõrgkiht erinevalt matsidest suutis kinni maksta professionaalseid moosekante (kes siis ilmselt ka tantsuks mängisid), loetagu näiteks Karl Ristikivi "Rõõmulaulu", kena raamat ja kujutab olustikku. midagi asjalikumat soovitada ei oska. Alendreia, uu?
aga yldiselt maksab seda tantsu-asja uurida ja konteksti asetada, sest praeguse eesti kultuuri taustal (keski tantsida ei oska) on toonast tyypi tantsukultuuri ja selle tähtsuse mõistmine keeruline. vähemalt nende tantsude hulgas, mida Inglise restauratsiooni järel kõik õppida tahtsid (Cromwelli ajal oli ju tantsimine põlu all, ja protestandid yldse paistavad silma tantsuvaenulikkusega, vaata või meie oma Balthasar Rüssowit), on palju siukesi, mis on sihitud seltskondliku suhtlemise peale. vaatad silma, naeratad, teed reveransse, vahetad kohti, vahetad partnereid, astud mõõduka elegantse sammuga jne. sealjuures oli kombeks tantsides mõõka kanda. praeguse stereotyybi kohaselt ysna "ryytellik" (courtly).
tarvidusel leiab vanemat sorti Lääne-Euroopa tantsude oskajaid ja õpetajaid Eestist kyll (Priist, sa käisid ju yhte Jane Gingelli kursust isegi filmimas - yks enam-vähem teemasse videosalvestis on Tartus saadaval, mille järgi õppida). kardan, et paremini tuntakse kyll renessansiaegseid tantse. korraldamise asi.

larbil, mis mingit väga konkreetset ajastut piinliku täpsusega kopeerida ei yrita, on põhimõtteliselt ju ykskõik, kas tantsida menuetti, mõnda uuemat ringi peal šoti tantsu, mõnda labajalavalsi vooris varianti, Dalton's delight'i (tantsuklubis on seda hakatud kutsuma kaheksa paari tantsuks), ingliskat, ringi peal tšaardašši või vahetusega žemaitukas't (ehk leedu tantsu). põhimõtteliselt võib ju kõiki neid tantsida suure hulgaga nii, et tekib "keskaegse" tantsu tunne.

[Oberon]

[Dru]

hmmh.. nii umes 14-16 saj. mängiti ka selliseid asju nagu flirdikaardid.
jaa, täiesti olemas olid. Küll mitte otseselt selle nimega ega kujuga, mis nad tänapäeval on.
kaartide peale olid joonistatud lilled ja kõik teadsid, mida miski lill tähendas.

siis mängiti pimesikku. seda küll noorem põlvkond. Pimesikuga oli aga nii, et kõikidel peale ühe sõlmiti silmad kinni ja sellele ühele riputati kellukesed kaela.

Kull ja peitus- ei saa oma pead anda, aga kui loogiliselt võtta, siis miks mitte? Kõrgklass neid ehk ei mänginud, aga madalam klass ikka.

Ja muidugi tantsud. Need olid suures osas siiski seltskonnamängudeks. Tantsud olid kõigidel nagu allikavesi selge ja liigutused automaatsed. tantsude käigu peeti tavaliselt see suurem jutuajamine maha jne.

[Bernard]

Ehh.. filmi- ja raamatumüüdid. Eriti mis puudutab tantsusid ja seda et kõik tantsida oskasid ning see mingi meeletu mokalaat oli. Meile on teada ainult hiliskeskaegsed asjad (need mille kohta ka kirjalikke allikaid on).

Varasema (ka 14. sajand) koha pealt võime suuresti ainult suud maigutada ja pastakast välja imeda mida siis tantsida võidi. Abiks tantsudes ikonograafia ja mängude puhul leiumaterjal mänguatribuutikaga (seda isegi veidi on).

[Dru]

[Bernard]

Flirdikaartide asja ja kõike muud mida võidakse leida, seda võib mööndustega uskuda.

Samas kõige muu kohapealt tuleks skeptiliselt suhtuda. Meil on probleeme isegi riituste ja tseremooniatega millest on oluliselt rohkem leide ja kirjalikke allikaid säilinud kui pidustustest. Jääb suuresti teooria tasemele.



Aga samas ei saa ma mängude kohta väga süvitsi midagi väita sest kuigi ajastu on sama, erineb teema siiski minu omast sedavõrd, et ei tunne end faktides koduselt.

[Dru]

Nojah, samas kui tahetakse teha nüüd ajastukohast LARPi näiteks..
pakun, et tantsimine, see pimesikk, lillekaardid ja kõik muu võimalik, mis vähegi loogikaga sinna saab viia ja välja mõelda.
Kahtlen, kas keegi nüüd larpis näpuga jälge ajama hakkab, et sellest mängust ei ole küll midagi kuskil kirjutatud või miski on hoopis teisiti vms.

[Bernard]