Dragon.ee foorum

Niisiis, näib et olen esimene, kes muljetama hakkab.

Igastahes suured tänud kõikidele GMidele ja kaasmängijatele, selle toreda elamuse eest. Sai joostud, tumedaid tegusid tehtud ja rahvale õnne ja rõõmu toodud.

Igastahes suurimad tänud läheksid eelkõige mu kaaslastele, kellega koos sai siia veidrale maale satutud. Ilma teieta poleks see mäng olnud vist pooltki nii lõbus. Selle osas eriti suured tänud Jaanale.

Vaimud, olite toredad, eriti see tumedapäine neiu, kes sai välja kutsutud. Jätsid sellise hea, kanantava hinge mulje. Ja üldse tekitasite omamoodi koduse tunde.

Loitsuvõitlus tuuslariga oli ka omamoodi uus kogemus, varemgi saadud rituaalitseda, kuid see kord sai seda tehtud nö lahinguvormis, mis sest et vaenlane üle meie oli, siiski oli fun, nagu ka selleaegsed täringumängud...
Tänaks Ülot veelkord selle kogemuse eest.

Peaks ütlema, et mitmed läbi võsa pagemised olid ka toredad, eriti see viimane, kus tekkis mõõk käes läbi võsa minnes tundsin lihtsalt, et miski tume raev võtab minus vaikselt üle. Tänage õnne, et keegi sel ajal vastu ei sattunud

Ja noh, päiksepaisteline ilm ja üle kahekümnekraadine ilm sobisid kokku meie rõivastusega...

Mida veel kindlasti võiks öelda... i hate liches

Austusega, teie Occasus

PS! Pilte!

Mäng oli jah lahe, eriti see pool kus kartuli koorimis noaga ühte sai vaikselt hakkatud kasvama...

Kuigi peab tõdema, et ikka veel pole ma saanud elavaks, liigun ikka ringi hingena, kes on seotud oma peiuga pärisilmas...

Kõige parem hetk mängust peab ütlema, et oli see kui sai selle lichi eest vaimuilma kaduda ja see väljendus rohke nägu, mida ta selle peale tegi ning käe liigutus sinna juurde
ta vist oli natuke pettunud, et ei saanudki mind tappa...

Sai ka mängu jooksul ära käidud mustade laagripaigas, kus inimesed polnud sugugi valmis selleks, et neile keegi külla tuleb... kohe tõmmati mõõgad välja ja hakkati küsitlema, et kes oled ja miks siin oled
väga kahtlased olid ning imelikus keeles rääkisid peale selle...

Ja suured tänud ühele pühakuvaimule kes kartuli lõikumisel mulle appi tuli ning paljudelegi jättis mulje õhus hõljuvast noast ja kartulist

Muidugi tänud ka GMidele ja teistele mängijatele, kes minu veidi kahvatut jumet võõrastsid veidi ning muidugi ka oma kallile peiule tänud,kellega oli tore kiis mängida

Aga eks ma siis nüüd jätka oma otsingut, et lõpuks elusaks saada

Kalme

PS! Hiies liikuda oli igati tore ja teine kordki tahaks sinna tagasi istuma ja mõtteid mõlgutama...

Mäng oli mõnus ...

Võrratu ümbrus! Võrratu seltskond!

Kirjutan tulevikus pikemalt ... pildid tulevad varsti (koos kommentaaridega )

Katariina von Üexküll

Gemmide poolt tänud mängijatele, kes nurisemata kannatasid välja palava ilma ja mõningase kaose, nii reisuvankrite laadimise kui ka muus osas.
(järgmine mäng on oodata THE Raadiosaatjate GM ametikoha loomist. - see on siis see mängujuht kes istub puu otsas ja teeb morsekoodis KUKU )

Lisaks veel seda, et peale mängu leidsimie mitmesugust larpinänni mille loetelu laekub siiasamasse postitusse - kohe kui ma kraami olen lahti pakkinud.

Igatahes Paremat
R

Nimekiri:
1. Sveitsi nuga - Mati oma...

Mäng oli väga hea. Tänaks GMe, abiGMe ja muidugi kaasmängijaid.

Mustade (ja ka minu) laager oli väga tore, ja tänu Ivelli "huvitavatele" juttudele oli laagris alati naljakas.

Vabandaks veelkord Liiliatüdruku ees, I just had to survive

Koht oli imeline (va. päike, mida oli veidike palju)

Tuusleriga võidu manamine oli tõsiselt tore (to bad we lost )

Ja noore tõlgi (gwydion) ohverdamine oli lõbus (nagu kõik me riitused)

Tänud kõikidele mängijatele ja kaasGM-dele. Eriline aplaus Trexxx`ile, kes sai meist kõigist rohkem halle juukse karvu juurde...
Nüüd veidike muljeid [selekteeritud ja neut.]:
*Hiis muutus mängu lõpuks ...
Kui oli loitsimine Tuuslari ja mustade vahel, oli ka OG tunne, et kohe-kohe lendab miski õhku.
*Kahru ja Pääsu eksitamine metsas ja kohtumine nõiaga...
*Kiirkähmlus metsaääres
*Kõrge kaarega lend põgenemisel ohverdamise eest ja Liilatydruku nuga kõril... [P.s loodan, et Liilia jalg saab terveks- ma üritasin lihtsalt elu eest põgeneda]
*Metsast tapetava karjed- selgus, et kedagi tol hetkel ei tapetud, vaid preester laulis Ave Mariat...
*Satanistid olid muljetavaldavad...punane altar ja kolp- korraks tekkis päris kõhe tunne, kui öösel joostakse mõõkadega ringi - mis sest, et Gm, pimedas võid ikka laksu kirja saada...

Meeldivaid hetki oli palju, nimekiri tuleks väga pikk. Ilus mäng ja koht oli ning oleks ise tahtnud ka mängida, kuigi põnev oli ka kõrvalt vaadata
Jaa, täringud on toredad asjad

Kas keegi seletas ära, miks Trexxx läbi märjaks sai? Ta polnud isegi hetkeks mängija...