Dragon.ee foorum

minu lemmik larbiks on elu. iga hommik ärkan, läbin erinevad protseduurid ja vups - õue mängima.

oivaline larp. soovitan kõigile.

Ma tahan ka sellist larpi nagu Vamosel on. Kes seal GM on? Kus registreerida saab?

Unistan larbist, kus ei tunta väljendeid iige ja ooge või vähemasti ei kasutata neid ega nende analooge muul juhul kui äärmisel hädavajadusel ("Mänguväliselt: murdsin jalaluu! Appi!"). Larbist, kus mängijad käituvad vastavalt oma rollile ning saavad maksimaalselt vabalt tegutseda, vajamata igaks pisemaks toimetuseks mängujuhi kohalolu. Larbist, mis on lahe ilma tapmisteta ja lahinguteta ehk teiste sõnadega - rollimängul on kandev osa. Pahatihti juhtub, et kui lahingut ei ole, siis pole larp suure osa mängijate jaoks korda läinud ja nad igavlevad niisama (ja mitte alati omast lollusest, vaid mõnikord ka sellest, et mängu reaalseteks kandvateks sündmusteks ongi relvakonfliktid).

Alice Imedemaal oli larp, mille taolistest jäängi igaveseks unistama. Lisaks tugevale rollimängule, kus terve päeva jooksul kordagi ei kuulnud sõnu iige/ooge ega tulnud pähegi mõtet, et sellised olemas võiksid olla, oli mu lemmik see, et võimalikud vägivallaaktid lahendati kivi-paber-käärid meetodil.

Unistan larbist, kus on rämedalt palju tapmist, odaga kõhtu, jalaga munadesse, kus ma saan kõik oma naissoo ürgse viha ja alaväärsuskompleksid välja elada.

Kõigepealt võiks olla mingi kolm piiksu kellel oleks ainult 1 hp, aga hullult kiire regenatsioon, et kui ma talle nuga olen andnud, siis ta tõuseks mingi viie minuti pärast püsti. Rohkem poleks kedagi vaja. Ma oleks päevi õnnelik.

Tegelikult aga... milline oleks ideaalne maailm? Tont seda teab.

Sellist mängu kuhu ma hetkegi kõhklemata läheks on raske ette kujutada. Sama raske on ette kujutada mängu kuhu ma hetkegi kõhklemata EI läheks.

Kui roll ja lugu põnevust tekitavad siis lähen heal meelel ja igal võimalusel. Ei ole nagu sellist lugu kuhu kindlasti läheks. Lihtsalt mõnikord kui on pikalt tilulilutatud tahaks kakelda ja mõnikord kui on pikalt kakeldud tahaks aeg-ajalt inimestega ka sõnade abil suhelda.