LARP "Justkui Talveöö" 13.-14. Jaanuar
Postitatud: 20:45 23. Dets 2006Siit neli paralleeluniversumi edasi ja paremale jääb üks maailm. Suures pildis ei erine see maailm teistest just palju, sest üks maailm võib olla palju veidram kui te ette oskate kujutada; kõnealune paigake on aga kõigest suur lahmakas maad oma kõikvõimalike pinnavormide ja veekogudega. Ka inimesed on seal pea, kahe käe ja kahe jalaga, kuigi muus faunas võib esineda meie jaoks ehk juba müütidesse kadunud olendeid.
Siiski on ses maailmas üks eriline tunnusjoon, nimelt - vaevalt võib leida inimest, kes seal paar korda elus mõne muinasjutu osaliseks ei satu. Alad lõunas on kuningriike täis pikitud nagu primadonna kleit litreid, põhja pool on lohesid ja peidetud varandusi terve kangelaste armee jaoks, läänes laiutab suur impeerium oma pisikeste ja vihaste punasilmsete linnriikidega. Idas on metsikud mäed, sood ja metsad - looduse kuningriik. Kõik nagu korralikult väetatud taimelava igasuguste lugude jaoks!
Võiks öelda, et sealt me oma jutud saamegi.
Aga see selleks. Te ei pea seda teadma. Sest alati on kohti, mis kaardile ei mahu…
_____________________________
Printsess Okasroosike avas silmad. Ta istus lumehanges. See kõik oli tegelikult väga imelik, sest hetk tagasi oli ta istunud üksi uhkes tõllas ning sõitnud ballile. Siis olid tal seljas imeilus ballikleit. Nüüd asendas seda soe karusnahkne kostüüm. “imelik”, mõtles ta veelkord ja vaatas ümritsevat lumist metsa. “ohtlik” mõtles ta ja kohe pärast seda tuli mõte “Ma kardan!”.
“Kuule! Mulle ei meeldi siin! Vii mind otsekohe tagasi!” hüüatas ta enda ees istuvale poeedile, kes just sekundid tagasi oli olnud mundris kutsar. Too keerutas vastamise asemel hoopis pead igasse ilmakaarde, suu lahti.
Okasroosike vaatas niisamuti enda ümber, kuid kõik, mis silma hakkas, oli pimenev mets ja ähvardavad lehetud puud. Seal taga liikusid justkui varjud.
“Vii mind siit otsekohe ära!” kurjustas printsess juba pisut väriseva häälega.
Poeet tõusis ja hakkas justkui transis edasi sammuma.
“Ja kui ma varsti riideid vahetada ei saa, siis lasen sul pea maha raiuda!”
Kahte kogu jälgis puude vahelt kergelt punane silmapaar.
___________
Poeet avas silmad. Ta istus lumehanges. See oli kõik tegelikult väga imelik, sest just hetk tagasi oli ta hobuseid kiiremale sammule piitsutanud, et Okasroosike õigeks ajaks ballile viia. Siis oli ta näole piitsutanud soe suvevihm, nüüd aga langes kõikjale pehme lumi. Poeet vaatas ringi ja avas suu. “Kaunis”, mõtles ta.
Lumised puud, mütside alt paistvad männioksad, pruunid tüved. Poeet tundis, et ta hing tõuseb lendu! Ta vaatas ikka veel suu ammuli ümbritsevat, ja seejärel imekaunist printsessi, kes lumes istudes suud liigutas ja närviliselt pead keerutas.
“Liiga ilus!” mõtles ta veel, ja peas hakkasid üksteise järel end ritta seadma sõnad. Ta tõusis ning hakkas ümbritseva looduse ilu endasse ahmides edasi kõndima. Printsess Okasroosike lihtsalt järgnes talle.
Kui printsess osanuks tähele panna, siis oleks ta näinud, et poeedist ei jäänud lumele maha jälgi.
Ta kõndis õhus ja sosistas:”Lumehelbeke tasa-tasa…”
Eespool murdis mahe valgus puude vahelt õhtuhämarust.
___________________________________________________
Larp “Justkui talveöö” 13.-14. jaanuaril. Asukohaks Praali metsamaja (Võrust 20 km Räpina poole ja metsa sisse).
Registreerimistähtaeg 8. jaanuar. mängijate piirarv ~30. Osalemistasu 100 eeklooma. Tasumistähtaeg 8. jaanuar, raha kanda Anni Oja arvele nr. 10010328132012. Selgituseks: talveöö, /sinu nimi/.
Logistiline info ja küpsised varsti!
Korraldajad: attila, cashmir, ozkar, taliesin.
_____
Registreerimiseks saada Privaatsõnum "ozkar"i ,"cashmir"i, "attila" või "taliesin"i nimele ja sisuks võiks olla
-pärisnimi
-vanus
-rollimängukogemus
-telefon
-meiliaadress
-MSN*
_____
Kes soovib tulla mängule grupina, siis on meil välja pakkuda üks loomingulise kamba jagu rolle
. Me lausa otsime sellist gruppi. Samuti oleme avatud rollisoovidele, - ettepanekutele.
_____________________________________________
Teie mängujuhid.
Siiski on ses maailmas üks eriline tunnusjoon, nimelt - vaevalt võib leida inimest, kes seal paar korda elus mõne muinasjutu osaliseks ei satu. Alad lõunas on kuningriike täis pikitud nagu primadonna kleit litreid, põhja pool on lohesid ja peidetud varandusi terve kangelaste armee jaoks, läänes laiutab suur impeerium oma pisikeste ja vihaste punasilmsete linnriikidega. Idas on metsikud mäed, sood ja metsad - looduse kuningriik. Kõik nagu korralikult väetatud taimelava igasuguste lugude jaoks!
Võiks öelda, et sealt me oma jutud saamegi.
Aga see selleks. Te ei pea seda teadma. Sest alati on kohti, mis kaardile ei mahu…
_____________________________
Printsess Okasroosike avas silmad. Ta istus lumehanges. See kõik oli tegelikult väga imelik, sest hetk tagasi oli ta istunud üksi uhkes tõllas ning sõitnud ballile. Siis olid tal seljas imeilus ballikleit. Nüüd asendas seda soe karusnahkne kostüüm. “imelik”, mõtles ta veelkord ja vaatas ümritsevat lumist metsa. “ohtlik” mõtles ta ja kohe pärast seda tuli mõte “Ma kardan!”.
“Kuule! Mulle ei meeldi siin! Vii mind otsekohe tagasi!” hüüatas ta enda ees istuvale poeedile, kes just sekundid tagasi oli olnud mundris kutsar. Too keerutas vastamise asemel hoopis pead igasse ilmakaarde, suu lahti.
Okasroosike vaatas niisamuti enda ümber, kuid kõik, mis silma hakkas, oli pimenev mets ja ähvardavad lehetud puud. Seal taga liikusid justkui varjud.
“Vii mind siit otsekohe ära!” kurjustas printsess juba pisut väriseva häälega.
Poeet tõusis ja hakkas justkui transis edasi sammuma.
“Ja kui ma varsti riideid vahetada ei saa, siis lasen sul pea maha raiuda!”
Kahte kogu jälgis puude vahelt kergelt punane silmapaar.
___________
Poeet avas silmad. Ta istus lumehanges. See oli kõik tegelikult väga imelik, sest just hetk tagasi oli ta hobuseid kiiremale sammule piitsutanud, et Okasroosike õigeks ajaks ballile viia. Siis oli ta näole piitsutanud soe suvevihm, nüüd aga langes kõikjale pehme lumi. Poeet vaatas ringi ja avas suu. “Kaunis”, mõtles ta.
Lumised puud, mütside alt paistvad männioksad, pruunid tüved. Poeet tundis, et ta hing tõuseb lendu! Ta vaatas ikka veel suu ammuli ümbritsevat, ja seejärel imekaunist printsessi, kes lumes istudes suud liigutas ja närviliselt pead keerutas.
“Liiga ilus!” mõtles ta veel, ja peas hakkasid üksteise järel end ritta seadma sõnad. Ta tõusis ning hakkas ümbritseva looduse ilu endasse ahmides edasi kõndima. Printsess Okasroosike lihtsalt järgnes talle.
Kui printsess osanuks tähele panna, siis oleks ta näinud, et poeedist ei jäänud lumele maha jälgi.
Ta kõndis õhus ja sosistas:”Lumehelbeke tasa-tasa…”
Eespool murdis mahe valgus puude vahelt õhtuhämarust.
___________________________________________________
Larp “Justkui talveöö” 13.-14. jaanuaril. Asukohaks Praali metsamaja (Võrust 20 km Räpina poole ja metsa sisse).
Registreerimistähtaeg 8. jaanuar. mängijate piirarv ~30. Osalemistasu 100 eeklooma. Tasumistähtaeg 8. jaanuar, raha kanda Anni Oja arvele nr. 10010328132012. Selgituseks: talveöö, /sinu nimi/.
Logistiline info ja küpsised varsti!
Korraldajad: attila, cashmir, ozkar, taliesin.
_____
Registreerimiseks saada Privaatsõnum "ozkar"i ,"cashmir"i, "attila" või "taliesin"i nimele ja sisuks võiks olla
-pärisnimi
-vanus
-rollimängukogemus
-telefon
-meiliaadress
-MSN*
_____
Kes soovib tulla mängule grupina, siis on meil välja pakkuda üks loomingulise kamba jagu rolle
. Me lausa otsime sellist gruppi. Samuti oleme avatud rollisoovidele, - ettepanekutele.
_____________________________________________
Teie mängujuhid.
