No kui luuletamine on ka kunst...

[Merlon]

[Tauron]

ma peaks sahtlipõhjast ka kooliajal kirjutet salmid üles otsima, aga ega nad head ei ole lugeda, sellised eriti depressiivsed.

[Thoren]

mul peaksid suhteliselt kõik luuletused olema yleval oma journalis




osa ingliskeelseid...kuigi enamus eestikeelsed tegelikult

kes viitsib, vaadaku...tagasiside oleks väga kena

[vanessa]

[hallsilm]

[Tauron]

siit tuleb nüüd siis seda depressiivset kraami, nagu lubatud

OOTUS

ootad siin üksi
ja miskit ei tea
kuid tuleb vaid see
mis tulema peab

oma tervist sa rikud
elu närve sul sööb
sa ärkvel kõik istud
need tintmustad ööd

hirm põue sul tikub
ja kaotad sa pea
ei oodata oska
ei halba ei head

ikka veel ootad
elu üle sust käib
ka siis veel ootad
kui lehed on läin'd

see ootus ja lootus
tein'd halliks su pea
kuid ikka veel loodad
miski tulema peab

on lõputu lootus
kuid varsti sa lähed
on elu vaid surmaga
lõppev nähe.

Kirjutet 29.06.2000 elades välja nooruse depressiooni ja ängistust

[Tauron]

ja veel natuke...

Liinale...

Sajab
sajab minus eneses
on sadanud sellest päevast
kui mind jätsid
üle paisunud tunnete tiigid
kuivanud unistuste oja
petetud lootused ja
purunenud illusioonid
sa endaga kaasa viisid
Kord inimese must tegid
nüüd järgi vaid varemed
hulluks minemast mind
hoiab vaid viimne sigarett
mu huulte vahel, viimne
side reaalsusega
vaatan päikest loojumas
ning kui kustumas viimane kiir
su hauale üksiku roosi ma viin...

[vanessa]

See sigareti värk läks ikka hinge küll, need põlevad ju nii kiiresti lõpuni. Siin on üks minu lemmikluuletusi, autorit ei tea, leidsin selle kunagi ammu netist. Tegelt kui ma nüüd mälu pingutan, siis oli see kellegi Sirli nimelise kodukalt. Luuletus siis. Minu lemmik. Loen seda aeg-ajalt hingekosutuseks.


Ma sinult armastust ei anu.
Mind kauem kammitsas ei pea
su meelitus või halvakspanu.
Me oleme nüüd võõrad, tea.
Sul unus - vabadust ei anna
ma iial eksituse eest.
Sa küllalt kaua suutsid panna
mind käima eemal õigest teest.
Su naervat suud, kaht kaunist silma
liig kaua teeninud on rind.
Ma vihkasin ju kogu ilma,
et rohkem armastada sind.
Ei mõtelnud ma loomingule,
kui sina mõttes asusid
Ma sulle andsin hinge tule.
Ja millega sa tasusid?
Ehk oleksin ma teose loonud,
missugust ilm ei tunne veel,
ja surematust oleks toonud
siis mulle kõigi tänumeel.
Miks rääkisid sa hellast palgast,
kui mind su pilgud puutusid?
Miks polnud sa, kui tutvus algas,
see, kelleks lõpul muutusid?
Ma olen uhke! Teistelt leida
sa armastust nüüd loodad vist?
Eks mine! Orjusse ei heida
ma iialgi! Head nägemist!
Nüüd läheb lõunasse mu rada,
kuid minevik ei lahku meist,
sest võimatu on unustada
nii hästi tundes teineteist.
Ma elu maitsen nüüdsest peale
ja kirge teesklen, petan vaid,
koos naeran kõigiga, kuid eales
ei näita oma pisaraid.
Teist korda armastada keegi
ei saa ju nii! Kas ükski muu
võiks austust väärida, kui seegi,
kes ingel oli, polnud truu?
Kõik oleksin ma võinud anda,
et hoida sinu kätt. Ma hull!
Ka kogu ilma põlgust kanda,
ka surra polnud raske mul.
Ei leidnud minus kahtlus pinda
ja ainult sulle tuikas rind.
Kas teadsid sa mu tunde hinda?
Sa teadsid: ma ei tundnud sind!

PS Thorenile. Tuleb tõdeda, et su luuletused (enamuses vähemalt) tõepoolest sobivad säärase nimega paika. vahepeal hakkas peris kõhe luuletustes sellist lõputut valu tajudes. Eriti arvestades, et need on kõik ühe autori looming. Spuuki.

[Tauron]

[roac]

[hallsilm]

[harshipper]

[Starfild]

[surra]

[sondor]