Postitas Tähepuu 23:06 26. Veebr 2005
**************
ÖÖ,
kirbelt kiljub kuuvalgus,
hallhärmatand lumisel teel
pole lõppu, ei algust.
Ma lähen,
mõtted põlemas tules,
teadmata kuhu, olen, jah
olen lihtsalt kadunud lumes.
Hetk harrast kõiksust,
limpsin külmunud suud,
äkki käristab vaikust,
ulun, jah ulun kuud...
...valjult,
meeleheitlikult, kähedalt,
hall vari must möödub,
riivab, väga väga lähedalt.
Hing kinni, jäätub ängistus,
ehk ka aja ebahalastav kulg,
ikka sisemust rebestab
tuline joovastav ulg.