Veits rebase luulet...

[k2rts]

...

Mõõga heitsin ma kivisse,
ja raudrüü viskasin kõrvale,
ei tahtnud ma enam tappa,
olin juba liiga palju verd näinud,
sest puudus mul süda tol ajal.
Arvasin,
et lunastuse saan,
kui täidan oma kohust,
kuid hoopis hukkatusse ta viisin,
sest ilu,
mis mind ümbritses,
ta mattus selle vere alla

[k2rts]

Kinni köidetuna ma seisan,
ootan,
et keegi tuleks,
kuid keegi ei tule.
Nüüd siis kahetsen taas,
et siia tulin,
oh kuidas küll tahaks tagasi,
et haarata endale see nuga,
mis mu jalge ees vedeles,
ja läbi lõigata kõik köidikud,
mille minu jaoks
see õel maailm
siis üles seadis...

[Tähepuu]

[Tähepuu]

[k2rts]

Vaikuse lill

Kord ma jalutasin aeda,
mis täis oli vaikust,
vaikust ja kive,
mis vastu kumasid mu näost.
Selles aias ma leidsin rahu,
mis seisnud oli aastaid,
kuid kadunud oli maailmast.
Nüüd tulin siis mina
oma valge seelikusabaga
ja maad ligi roomava udu
ma segi pöörasin,
sest otsisin üht õit,
mis kauneim kõigist,
mida näind olin.
Õis seisis seal aia ääres,
kuuvalguses ta ootas,
ta teadis mu tulekust,
sest oma kutsuva lõhnaga,
mis lõhnatuna näis,
ta enda juurde mind tõi.

[k2rts]

Kord nägin ma kaunist pilti,
kus vampiir keskööd
tähtede ja kuuga tantsis ühes,
ta kutsus mindki,
kuid keeldusin sellest,
sest polnud veel aeg minu
sel kaunil hetkel tantsida.
Elus kunagi hiljem,
ma lubasin talle,
kui taas kord kohtun temaga,
siis tantsima lähen,
et olla igavesti...