Postitas Hellera 21:59 5. Veebr 2005
Ma olin hommikukaste
ja mängivad päikesekiired
Ma olin kurbuse vaste
ja pööningul uitavad hiired
Ma olin liblikas, kes eksis teelt
ja lill, kes teda eksitas
Ma olin naer, mis kostus veelt
Jah, tõesti vist ei mõelnud ma
Ma olin toonesepp
ja lepatriinu järvejääl
Ma olin pajupuidust kepp
kui niidult kostis pillihääl
Ma olin vaid üks hing ja süda
naeratamas alati
sest maailm oli imeline
Nii mind kulda valati...
"Minu jaoks on ta jätkuvalt kehastunud mässulisus." - Märt