Uued tuuled

[elavsurm]

Revolutsioon


Õel naeratus näol tõuseb väike punasesse kapuutsi peidetud pea. Sellest peast käib korraga läbi palju mõtteid. Peamiselt on läbivaks mõtteks kirglik rõõm. Rõõm kättemaksu üle. Rõõm selle üle, et lõpuks ometi on üks nende seast tõusnud. Et lõpuks ometi on näidatud, et see rass pole mitte ainult arulage töötõug, vaid ka nemad soovivad vabadust.
Kaua. Liiga kaua on nad on nad olnud alamad. Liiga kaua on nad talunud pilkeid ja täitnud käsku. Nad on pidanud alati naeratama. Ka siis, kui sisimas põles juba vihkamisetuli. Nad pidid tegema head nägu mängu juures, mis nende jaoks oli juba liiga pikka aega hullem, kui lihtsalt halb.
Kuid nüüd. Kuid nüüd on asi muutunud. Nüüd on üks nende seast näidanud, et nende rassi ei saa niisamalihtsalt alla suruda. Kaua küpses see plaan tema peas. Kaua kogus ta selle teostamiseks julgust, aga siis juhtus see, mis andis talle midagi palju paremat, kui julgus. Juhtus midagi, millest süttis tema sisemuses vihane ning kiiret kättemaksu nõudev leek. Kui ta kuulis, et järjekordne tema rassi esindaja - seekord talle üks kõige armsamaid üldse - on langenud lõksu, mis oli seatud üles otse ta tööpostile ja millest pole pääsu.
Sellest aitas. Ja nüüd ongi meie kangelane saatanliku näoga tõusmas oma kättemaksuobjeki kohalt. Mööda tema lõuga tilgub midagi alla. Midagi punast. Või on see must. Jah. Juba niikaugele on ta läinud oma kättemaksuga. Juba nii meeleheitele on ta viidud, et ta ei põrku kättemaksu nimel tagasi ka kõige suurema kuriteo ees. Ta tõmbab keelega üle huulte ja naerab julmalt. Siis kohendab ta kapuutsi ja pöördub minekule. Tema selja taha jääb lebama mingi tume kogu. Justkui tühi kest lebab see vaikses hämaruses.
Hommikul, kui päike tõuseb, tuleb üks laps selle kogu juurde. Kohale jõudes valgub üle ta näo hirm. Läbi õrna lumesaju paistvad päiksekiired valgustavad aknalauda, millel lebab kommipaber vaid mõne üksiku šokolaadise riismega.

[elavsurm]

Ja ärge häbenege. Tehke mõnuga kohe maha minu hetkelist kirjanduslikku puhangut

[elavsurm]

Igavikuliselt igav monoloog saab jätku, mis veel ammugi ei kuuluta lõppu iseenesele.



Unistused uhutakse unustuste hõlma

Unustatud unistused-
kurblik sõnapaar.
Vähesed ehk mõistavad,
vaid mõni aru saab.

Kuidas panna sõnadesse
seda, mis on valus,
lapse süütuid unistusi
väikses kodutalus.

Laps kord kasvab suureks meheks,
unistus see unub.
Lootusetus, orjameelsus
mõtetesse punub.

[elavsurm]

Hall võib olla imeilus värv, kui ainult vaevuda natuke põhjalikumalt vaatama.


Elu hallus tema sadades toonides.



Üksik sigaret üksikus tuhatoosis
suitseb, seal kõrval on pooltühi klaas
ja pudelis põhja peal natuke viina
ja padrunikest, tuline, maas.

Kust tuled, oh kuumav metallitükk?
Mis päästis su seest vabaks venna,
kes kihutas, vallatu päikesekiir
küljel helkimas pähe või rinda?

Või läks mööda see nurjatu kuul?
Eluks mõte sai uuesti leitud?
Ehk taibati lihtne on lasta,
kuid hauaski üksindus peitub.

[Irve]

See viimane oli täitsa tore ju.

[tank]

muarust kah. kiitus! või enam-vähem nii

[Tervist]

2 ja 3 olid päris head

[FKV]

Kõik 3 olid head.

[elavsurm]

Mõtisklusi elu kaunidusest keset radioaktiivseid vaalaskalu


Kui sa oled põlevas.
Põlevas tuumaallveelaevas.
Ja illuminaatorist vaadates.
Ja sealt välja vaadates
näed merepõhja.

Näed merepõhjas lekkivaid.
Lekkivaid tünne.
Närvigaasiga.
Säilivustähtaja ületanud
närvigaasiga.

Siis sa tead.
Siis sa tead, et kusagil
on kellelgi veel halvem,
kui sinul.

Kui sinul on.
Koduses.
Põlevas.
Tuumaallveelaevas

[Orz]

Paremusjärjestus:
3.
1.
2.
4.

[elavsurm]

Kallis rahvas! Mul on teile sõnum!

Täna me põletame
keelatud kirjandust.

Murede toojat.
Tülide loojat.
Õndsusetunnet
purevat looma.

Otsustav samm,
õnnetee viit.
Naturalismist
laotud on riit

Tulekeel limpsib
realistlike köiteid
Rahva seas tobedat mõistlikust toitev
literatuur
kaotatud saab.
Piiritu õndsus vallutab maa.

Tänagem riiki:
keelas ta lolluse.
Kasutuid mõtlejaid tekitand olluse.
Õrnroosa loor laskunud maale
Andrus, me juht
jagab kommentaare

[elavsurm]

On väikene poiss.
Ja piisad,
mis tulevad pilvedest.
On väikene poiss.
Ja pisar.
Tükike silmaveest.

”Kas jumal nutab?”
”Võibolla nutabki”
”Aga miks ta nutab?”
”Ehk on ta kurb”
”Ma ei taha ta kurbust!”
”Siis naerata talle”
”Kas jumal siis rõõmustab?”
”Jah. Siis ta rõõmustab”

Naerune näoke,
säravad silmad,
vaatavad päiksesse.