Postitas sondor 17:23 25. Aug 2003
kui olime vaksalisse jõudnud, viskasime kotid perroonile ja panime suitsud ette, šeff oli. pidime kella kuuese rongiga neemele sõitma, seal oli juba alustatud meie geniaalsete plaanide elluviimist. lähme kontrollima.
me olime selle rongi o m a n i k u d, nad kartsid meile otsagi vaadata.
nad t a j u s i d seda. meid ei ohustanud miski, me olime jumalad. kõik neli vagunit olid täis meid. me olime kahekesi, kuid sellest piisas, et üle võtta terve maailm, universum ja kasvõi neeme...
kohale jõudes sadas vihma, töölised olid vaevatud ja mures,
meil oli poohui...
see oli meie märk, me lihtsalt olime ü l e...
töödejuhataja lonkis meie juurde, ta oli täis, aga me ei mölisenud, sest olime ju meiegi... täis siis.
asjad olid juba enam-vähem. ülehomme võis toimuda start... siis võis kogu planeet näha, kes tegelikult omab. meiesugused ei paljune pooldumise teel, ka mitte sugulisel teel. meiesugused ei paljunegi, me oleme kogu aeg olnud ( stalinit mäletad? )
meil ei ole ema, isa ega muidu perekonda, meil on ainult planeet...sinine ja üleni sitta täis. me võitleme iseendaga, selle sitaga, mis siin on...
...iraagi osakonnale usaldati vaalad...
your HEART is a MUSCLE the size of your FIST..
..keep loving - keep fighting..