Dragon.ee foorum

ärkasin ja siirdusin magamistuppa, see oli täis, otsustasin minna peldikusse, sest, noh, oli vaja...pidime minema randa...kellelgi polnud taksoraha, läksime jala...kohale ei jõdnud, inimesed arvavad alati, et teised inimesed on koledad, ei ole ju... nad lihtsalt ei saa aru . . . samas, me olime sodid ka, nagu tinapõrandad...viilopil oli raha. ei suutnud lihtsalt enam, meeletu kuumus tahtis asfaldi meie ajudesse lasta, hakkasime vastu...hakkake vastu, nemad hakkasid, sina hakkasid, tema hakkas, onu hakkab, voolab..............






veri muidugi.........

komapäeval oli kõik ilus. kolmapäeviti on kõik alati ilus, sest sa tead, et eile oli täiesti mõtetu päev ja homne samamoodi. neemel oli juba ehitusega alustatud, mehed sagisid kahemeetriste torudega iga päev, arvestamatta asjaolu, et raketibaasiks on rohkem vaja...
nad jõllitasid
me naersime
nad ei mõistnud
kõik oli jäänud unarusse

Njah.... see võib huvitav tlla.. Tubli

kui olime vaksalisse jõudnud, viskasime kotid perroonile ja panime suitsud ette, šeff oli. pidime kella kuuese rongiga neemele sõitma, seal oli juba alustatud meie geniaalsete plaanide elluviimist. lähme kontrollima.
me olime selle rongi o m a n i k u d, nad kartsid meile otsagi vaadata.
nad t a j u s i d seda. meid ei ohustanud miski, me olime jumalad. kõik neli vagunit olid täis meid. me olime kahekesi, kuid sellest piisas, et üle võtta terve maailm, universum ja kasvõi neeme...
kohale jõudes sadas vihma, töölised olid vaevatud ja mures,

meil oli poohui...

see oli meie märk, me lihtsalt olime ü l e...

töödejuhataja lonkis meie juurde, ta oli täis, aga me ei mölisenud, sest olime ju meiegi... täis siis.

asjad olid juba enam-vähem. ülehomme võis toimuda start... siis võis kogu planeet näha, kes tegelikult omab. meiesugused ei paljune pooldumise teel, ka mitte sugulisel teel. meiesugused ei paljunegi, me oleme kogu aeg olnud ( stalinit mäletad? )

meil ei ole ema, isa ega muidu perekonda, meil on ainult planeet...sinine ja üleni sitta täis. me võitleme iseendaga, selle sitaga, mis siin on...

...iraagi osakonnale usaldati vaalad...

Sondor, sa oled mu sõber.

mulle meeldib see jama

Väga omamoodi tekst, raamatut ei taha kirjutada?

...kunagi istun ehk tugitoolis või kiiktoolis või hoopis poe taga ja tuletan meelde ja räägin kes ma tegelikult olin...keegi ei usuks, keegi arvaks et ma olen debiilik ja tahan lihtsalt närvidele käia.

ma tahtsin seda öelda, kuid ta ei võtnud seda vastu...tal oli kiire, tal on kiire. ta üritab aru saada, miks kõik nii on läinud ja ta üritab valmis saanuddunaas.... s a ada
___/\_kurat kas on mingi võimalus et ma leian veel oma suitsupaki üles?
ta paneb käe taskusse ja hoiab seda seal...ta hoiab tihti oma kätt taskus sest nii on lihtsalt mugavam.....varsti olema kohal ja siis ei ole enam muresid...
siis jätan ka suitsetamise maha.....ta naerab, kuid tegelikult ei suuda ta mu mõtteid kuulata....