Väike sonett

[Taliesin]

Sorrow

How came that be that Nature always smashes
most beautiful and rarest of all things
My love for you is now just dust and ashes,
my heart’s as cold as gust of icy wind

A universe of never-ending sorrow
and pain that violently is giving me a kiss
They say that wait, there shall be tomorrow
although it aint a thing I’d say I miss

My heart’s tenderer than willow-leaf
When my love is gone
I’ll embrace my grief

Sorrow - black angel for me unleashed
She’ll never leave me
finally bringing the peace

Kirjutasin väikse soneti, mis te arvate?

[Shadow]

[dreampiller]

Algus oli paljutõotav.
Kuskil keskel läks rütm pisut sassi ja lõpus ka pisut.

willow-leaf
Omalooming?

Inglise keeles tundub alati, et on lihtsam kirjutada. Nii kaua kuni sa selle mõnes ameerika foorumis avaldad ja järgnevad kommentaarid sind täiesti masendavad.
Proovi eesti keeles ka midagi luuletada. Kui rütm paigas ja metafoorid head, kes teab.

[lemmit]