Üks poeetiline kahekõne

[SophiaM]

Soovin teie hinnangut...laske aga kriitikapüssist tulla...

Langenud ingli puudutus



[Lilith:]
Pelga neid deemoneid,
mu kallis.
Oma võimu pärinud,
tulnud on neil Jumalalt.
Põgene mu kallis,
põgene meie kõigi isa embusesse.

[Arkon:]
Alati nad tulevad,
kui sulgen oma silmad,
räämas tiivad.
Olgu nad neetud!

[Lilith:]
Rohkem nägemusi!

[Arkon:]
Üritades püüda
külmi hirme,
jooksmas põrgu seintelt
järvesilma,
üritades kägistada
õnnetuid põhjuseid,
kastes märjaks
värvitud lume,
nad ihaldavad mu hinge.

[Lilith:]
Soovid jätta homse?
Ma tean, et tahad.
Ma tean,
Suudaksin aidata.
Suudaks ma vaid
taluda sinu kannatusi.

[Arkon:]
Kuidas peaksin teadma,
mis on tõde, mis on vale?
Ei suuda langetada silmi,
nutta.
Vaid jäänud needus,
armastatud naise viha.


[Lilith:]
Vaiki nurjatu!
Sa kõneled valet!



[Arkon:]
Mil näen teda taas?
Põgenenud varjudesse.
Saatana deemonite taha.
Olen pime, ei näe.

Mil teada saan,
kes vaenlane, kes mitte?
Kuidas aru saan,
et armastab ta mind taas?

[Lilith:]
Kas langenud ingel armastab?
Kas langenud ingel nutab?
Kas langenud ingel sureb?
Kuidas peaksin teadma,
mis on tõde, mis on vale?
Kuidas peaksin tundma,
et varjud tunnevad valu?
Päästa mind, mu kallis.
Päästa mind, mu langenud ingel.
Päästa mind…

[Arkon:]
Öö on päästetud.
Pimedus langenud.
Taas lendan läbi sügisvihma
ja laulan omaenese kurba laulu
tundmatule naisele,
kelle hauale asetasin oma jala.

[Lilith:]
Ei kuule mu nuttu?

[Arkon:]
Ei kuule ta hüüdu!

[Lilith:]
Ei silma mu sihvakaid roose?

[Arkon:]
Ei mõista tema ilu?

[Lilith:]
Ei tunne mu kurbust?

[Arkon:]
Ei tunne tema armastust?

[Lilith:]
Ingel!
Sa oled neetud!

[24.mai.2004, by Sophia Memphis]

[Die]

[Hellera]

[Die]

[Yrgnaine]

[SophiaM]

[Die]

Sophia peaks tulema Lilithi võttelaagrisse inspiratsiooni koguma

[SophiaM]