Postitas necromancer 0:40 3. Aug 2004
Tegelikult tal polnud taskulampi. Ta vaid teeskles, et tal on. Kurki peos hoides piilus ta pimedasse kappi. Ta lükkas kõrvale oma riidepuudel rippuvad särgid ja nägi pimedust. Ta näppis kurki pöidlaga, et veenduda, kas taskulamp veel töötab. Veendunud, et kõik toimib, astus ta kappi. Kapi põhjas seisnud pudelid kukkusid ümber ja üksteise otsa. Ta mühatas, sest ta teadis, et joomine ta kord tapab. Ta seljatagant hüppas välja härjapõlvalane, kes ei hoidnud tegelikult käes püstolit. Väike olend vehkis vihaselt vihmavarjuga ja tegi kiire hüppe mehe poole. Tegelane, kes seisis kapis, ei olnud tegelikult mees. Naine kiljatas ja taganes pimedusse. Ta nimi ei olnud tegelikult Joonas Poomas. Ta passis seisis Katri Peterson, kuid nüüd ta kukkus läbi pimeduse. See oli üllatavalt mõnus tunne, kuidas pimedus ühtäkki läbi kõige voolas. Kuid siis talle meenus, ta oli siiski köögist taskulambi võtnud. Kõikjal oli valgus, mis põletas ta silmi. See valu oli kui see kuul, millega ta pihta sai. Hämming. Järelikult härjapõlvlasel oli püstol olnud. Nüüd lamas ta selili oma vereloigus. Ta viimane mõte oli, et ta nimi oli Katri Peterson, kuid oodake, mõtles ta uuesti. Ta kandis väiksena siniseid sokke. Ta on mees. Ta oli mees. Nende kahe lause vahel ta suri. Nii juhtub, kui passid vahetusse lähevad.
Viimati muutis
necromancer, 1:12 19. Apr 2009, muudetud 1 kord kokku.