Dragon.ee foorum

Olen kurb, hing on haige.
Tahaks katusele minna, kuud sihtida
ja ulguda-valu on nii räige.
Ja pole kellele muresid pihtida.

Teie silmavaade on jube külm,
vaid tüütu putukas teile ma olen.
Mu eest varjate mõtet, mis on julm-
"Miks see väärakas üldse me juurde tuleb?"

Igal muul viisil mõista annate mulle,
et olen üleliigne ja uttu tõmbama pean.
"Kao siit ära, me ei hakka sulle
jagama sõprust-et edaspidi tead!"

Mis siin ikka-seega pole mõtet proovida
muuta oma välimust, suhtumist ja iseloomu.
Olen üksi, jääb üle vaid edasi loovida
ja irisejatele panna mööda koonu.

Suhtluskatsed luhtuvad, mul süvenevad foobiad,
tagaselja naerdakse mu üle.
See kõik tekitab mul masenduseagoonia-
alaväärtuslik ma teie silmis olen.

Olgu, ütleks te vähemalt otse,
et ei soovi minuga suhelda!
Siis ehk ei luhtuks iga suhtluskatse
ja mul poleks soovi teid nuhelda.

Aga ei-silmakirjalikud olete!
Teie auastmeid tualettpaberina kasutan.
Olge või kindralid-kui mölisema tulete,
siis julma vaimse terroriga teid nahutan.

Kui mistahes bandes on enamus külmad
mu suhtes, on see bande mulle võõras.
Ma ei kuulu sinna, kus iga teise silmad
annavad mõista. "oled siin võõras".

Ma tean, et te naerate mõttes,
kui leht teatab, et näiteks rongi alla jäin.
Mu matustel krokodillipisaraid nuttes
südames hõiskate: "head teed põrgusse, täi!"

Selle tõttu ongi hing mul haige.
Tahaks kellelegi kurjalt silma sihtida
ja ropendada-valu on nii räige.
Miks ei võiks vaid armastus siin maa peal kehtida?

Kestvad ovatsioonid! Kestvad ovatsioonid! 8) see on üks parimaid asju, mida ma üleüldse viimasel ajal lugenud olen. Kohe näha, et see asi on kirjutatud HINGEGA....otse südamepõhjast.....ja lisaks kõigele on Paadikal veel ka suurepärane riimianne....oleks vaid mul samasugune........

Inimesed ei luuleta sellest, mida nad tunnevad vaid sellest, mida nad tahavad, et teised arvavaksid, et nad tunnevad...vähemalt suurel määral

See luuletus oli väga ilus...

Ja näed....KÕIK ei olegi tegelikult nii külmad.....