Paadikapteni vanemat luulet

[paadikapten]

Ehk siis kraami, mis leidub mu vanades vihikutes...

---------------------------------------------------------------

Loojuv päike. Esimesed tähed.
Soe õhk, ebamaised värvid.
Taevas on avar, sügav ja mahe,
igatsusest pingul on mu närvid.

Olen kurb-mul pole tiibu.
Igatsus, taeva kutse aga painab.
Kõvasti vastu puud ma liibun
ja lendamisest unistan aina...

---------------------------------

Vaatan kaugeid siravaid tähti
ja kujutlus loob pildi sinust.
Kes teab, ehk said kah mahti
vaadata taevast ja mõtelda minust...

----------------------------------

Elutormide ette jäänud laev-
see olen mina.
Tuleb keegi ja ulatab käe,
et aidata-see oled sina.

------------------------------

On siin keegi, kes minust hoolib?
On siin keegi, kelle süda on hea?
On siin keegi rõõmus, et ma siin ilmas loovin?
On siin keegi, keda mina kartma ei pea?

On siin keegi, kes mind ei hülga?
On siin keegi, kellele raskel ajal loota?
On siin keegi, kes silitaks mu pead ja õlga
ja kelle juurde võin masenduses joosta?

-----------------------------------------------

See pole veel kõik...

[Tähepuu]

Kurbilusad üksildased mõtted...

[Die]

Ühinen arvamises Tähepuuga. Aga eriline lemmik on luul nr.1 ja selle teine salm.

[Vamos]

komeet, komeet
ma olen poeet