Jaani/leedu/leedo/päevapessa mineku pühaks üks lauluke

[Krafinna]

Keegi mainis siin jaaniõdakut. Ülavalpool küll.

Vastav lauluke ikka ka. Põtradele ettekandmiseks.


Sel mullasel murel on pajused juured
kui vett ahmib uppunu janune suu
Ja kuldnoka sädinat öösiti kuuled
et paatosest leemendaks kollane kuu

Oh keeruta, kudruta vaglake väike
sest tiibu sul pole ei lenda sa eal.
Ei hauda ei kaevu ei paista sul päike
kui iidvana needus vaob taevaste peal

Ning kalmetel heliseb küünalde meri
on minule muusika vaimude koor
Miks muidu mu hing kui lõkendav veri
nii punane, ilus ja spermaga koos

Oh keeruta, kudruta vaglake väike
sest tiibu sul pole ei lenda sa eal.
Ei hauda ei kaevu ei paista sul päike
kui iidvana needus vaob taevaste peal

Just niiviisi läinud on aastaid ehk juba
ma alasti tantsin seal lainete peal
ja külla sul tulla ma võibolla luban
et mängiks me lapsega kalade seas

Oh keeruta, lennuta lapsuke kallis
tiivad sul on ja laulda sa saad
Need ööd on nii vaiksed ja vajuvad halli
rõõmu sul püüda ei lastud ju eal

[Kriku]

Nüüd alustan lugu kitarril, noorest kaptenist vestab mu viis.
Hilisõhtul tema ees laual veel telegramm ootab lugemist.
Kaugelt kodunt raadio tõi sõnad: "Ei hakka kauem ma ootama."
Taovad laeva vihased lained, mees ikka loeb, kuid aru ei saa.

Veel vesta, kitarr, nukral kõnel, rütmiks olgu sul lainete murd!
Loodab Suurel Maal tüdruk, et mõnel sama palju on hinges tuld
Et nii tark võiks keegi veel olla ja samamoodi südamehea
Et ajale mälu jääks alla, uusi kevadeid aastatereas.

Oh, palun, mu pill, jäägu kauaks õhku viimane helisev noot!
Vanast kaptenist tahaksin laulda, kel omaks kõigi merede sool.
Ja naisest, keda lapselapsed vist veidi rumalaks arvavad
sest et sisemaal köögiaknast ta vahel merd püüab otsida.

Kellel kitarr ja veidi nutti, sepitsegu viis