Minu meelest hakkab siin välja kooruma üsna lihtne printsiip - ühiskondlik aktiivsus (ning teadlikus) ei seisne ja ei manifesteeru
põhiliselt valimas käimises. Ma leian, et tegevused millest ma igapäevaselt elatun on vägagi aktiivselt sotsiaalsed oma loomult ning ei pea ei vajalikuks ega oluliseks sinna juurde lisada (minu jaoks) deklaratiivseid toimetamisi
Mille vastu ka mina siin olen läbi aegade kergelt protestinud on see Suurikulik arusaam (und propaganda), et see valimas käimine ja parteisse kuulumine on valdavad kriteeriumid, mille järgi määratleda inimese ühiskondlikku aktiivsust. Ei ole. Kuigi ma mõistan, et nii on "linnuke" kõige lihtsam ja mugavam kirja saada ("Võimalikult Väikese Vaevaga Maksimaalsed Aktiivsusnäitajad " ning "Lihtne Tee Ja Kiire Panus ").
Mida ma
ei mõista on see, et miks sellist suhtumismudelit teistele vaja peale on suruda? Ilmselt taandub see mingitele isiklikele ja ilmavaatelistele põhjustele. Ilmavaateliste põhjuste puhul tuleb teil paraku leppida, et teised inimesed võivad olla erinevatel seisukohtadel ning neist tulenevalt teevad
täiesti teistsuguseid valikuid.
Mind eriti ei huvita, et kas minu valikud on näiteks Surra või Pronto arvates õiged või valed. Ma olen juba ammu aru saanud, et need lähtuvad piisavalt erinevatelt alustelt. Ma eeldan, et inimesed on siin omi mõtteid
avaldades teadlikud, et nende poolt
avalikult esitatud seisukohtade-
hinnangutega ei pruugita nõus olla. Kui te omi seisukohti või hinnanguid
absoluutsetena esitate, siis mõistagi hakkan ma vastu. Iseloom on selline. See kõik, ei tähenda, et te muidu toredad kaaslased ei oleks. Olete. Aga meie seisukohad poliitika ja ühiskonna kohta on väga erinevad. Segab see teid? Mind ei sega. Isiklikult mind need põhiliselt lõbustavad.
PS. Lemmit on ka väga nunnu
Pucca ja Garu on absoluutsed lemmikud.