Dragon.ee foorum

Lugupeetavad. Ma olen sellest .pri.ee asjast (või õigemini Ühtse Eesti Suurkogust) alates veidi ühiskondlikult aktiivne (MTÜd Wikimedia Eesti; Eesti Interneti Kogukond ja KAE Kool) ja mul on täiesti sel teemal üks väga oluline sõnum Jimmy Walesilt (rumal nali aga edasi ei ole enam rumal):

Euroopa Liit on Ühendriikide mahitamisel sõlmimas võltsimisvastast kaubanduslepet ACTA. See on umbes väga jäme junn, mida mahitab ühe sureva impeeriumi surev sisutööstus ja see ei ole inimeste ega terve mõistuse huvides.

See lepe laiendab oluliselt tolli võimu konfiskeerida ja tuvastada piiril võltsimiskahtlusega esemeid (st muuhulgas ka läppari kõvaketta läbiotsimine kui õigesti mäletan) mis muidu on selgelt kohtu teema. Lisaks piiratakse kaupade vaba liikumist et saaks igas riigis asju võimalikult kõva hinnaga müüa.

Aga see ei ole tegelik probleem.

Tegelik probleem on autoriõiguste kõrgemale tõstmine inimõigustest. Meile ehitatakse tsenseeritud internetti kus praegu on teemaks lapsporno, autoriõigused, viirused, aga mis sisuliselt hakkab blokeerima ka muid lehti. Soome kohalik EFFi just läks blokeeringunimekirja — EFFi on siis üks neist organisatsioonidest mis kohtu kaudu inimeste võrguvabaduse eest võitlemist on teinud. Umbes üks Väga Tubli Organisatsioon. Autoriõigused liiguvad tsiviilõiguste rikkumiselt kriminaalõiguslikuks. Su interneti teenusepakkuja hakkab sind netist välja lülitama.

Mu pika jutu iva on see: Euroopa Nõukogu kalanduskomisjon(!), milles viimati Poola tarkvarapatendid tagasi lükkas seekord ACTA tagasilükkamist ei toimunud ja edasi liigub asi rahvusparlamentidesse ja europarlamenti.

Parim eestikeelne materjal on Askuri ja Karmeni Huvitaja saade:
http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1699491

Palun leia aeg ja pane allkiri siia ja palun teadvusta et see on see üks asi mille pärast võib-olla peab kunagi päriselt õue minema karjuma:
http://petitsioon.ee/ei-acta-le

Allkiri antud.

Minu silmis on Turk üks paremaid teema valdajaid ja sai väga raugelt mõistliku hommikutelevisiooni esinemisega hakkama:
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=45679

Nõmper oli Kuku raadios ja vabandas, et ta ei tea mis on Linux ja sel teemal parem arvamust ei avaldaks (teemaks siis VLC regiooniluku teema)

Kuna sina oled samal poolel asjapulk, siis ma ei imesta, et sinu silmis on Karmen Turk üks paremaid teemavaldajaid.

Kuidas Linux asjasse puutub? St. kuidas on seotud Linuxi olemus ja regioonilukk?

Linux puutub niipalju, et kui sul on soov vaadata näiteks oma regioonilukuga DVD plaati, siis Linuxi operatsioonisüsteemis on ainus viis seda teha digitaalne lukk puruks teha ja seda näiteks VLCga vaadata. Keegi pole teinud ei tasulist ega tasuta DVD mängijat, küll aga on DVD krüpteering murtud.

ACTA ütleb, et säärane tegevus tuleb muuta kriminaalkorras karistuvaks. (Hetkel on see meie seadustes kasutamine pole, loomine, jagamine ja muu säärane on, mis on eraldi teemana ka veidi totter)

Ee, regiooniluku murdmise kohta käib ju KarS § 225?

Autoriõiguste kehtestamine üle mõistuspärase piiri hakkab pidurdama inimkonna vaimset arengut, eriti kui sellega tegelevad suurkorporatsioonid, kelle eesmõrgiks ei ole mitte kultuuri arendamine, vaid kerge vaevaga teenitud raha oma taskutesse kühveldamine. Muusika, kunst ja kirjandus on olnud alati kultuurilise järjepidevuse kandjad ning info säilitamise ning tulevikku transportimise vahendid. Lihtne loogika ütleb, et mida rohkem ühte asja kopeerida, seda kindlamalt ta tulevaste põlvedeni jõuab. Inimkonnale olulist infot sisaldavaid legende ja eeposeid on alati ümber jutustatud, kopeeritud ja edasi antud. Selle tegevuse piiramine vähendab nende ellujäämisvõimalusi. Üle teatud piiri astudes muutub kultuurilise info leviku autoriõiguste abil piiramine kultuurivaenuliseks tegevuseks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=63881890

Siin üritab Karmen Turk muuhulgas selgitada, et ühe varukoopia tegemine võib olla kopeerimine "kaubanduslikus ulatuses" (commercial scale). Ebaveenev.

Ühiskonda viib ja on alati viinud edasi kopeerimine.
Kui keegi mesopotaamias ratta leiutas, leidsid ka teised, et see on üks kasulik riistapuu.
Kui mungad ei oleks suure vaevaga raamatuid käsitsi ümber kirjutanud ja levitanud, ei oleks me hetkel nii arenenud.
Laps on põhimõtteliselt kahe vanema pealt oma geenid kopeerinud.
Raamatukogud ongi ju põhimõtteliselt loodud "failide" kopeerimise ja levitamise põhimõttel. Kui sa ei taha maksta, võta raamatukogust. Siiski müüakse raamatuid ka mujale kui raamatukogudesse. Sama kehtib ka filmi- ja muusikatööstusega.
Kõigil võiks olla mingisugune õigus kasutada infot uute asjade loomiseks. Muidugi peaks tunnustama inimesi, kes eelneva info on sulle andnud, aga seda samuti mõistlikult. Kui copyright kaob mõnes riigis 70 aastat pärast artisti surma, on asi pisut kahtlane.
Ja kui ei saaks arvutis ctrl-c ja ctrl-v teha, oleks samuti päris tüütu.

Minu viga, mõtlesin copyright-i mitte patenti...
USA-s siis.

Copyright = eesti keeles autoriõigus

Ka Eestis ja Euroopa Liidus üldiselt on autoriõiguse kehtivuse tähtaeg 70 aastat pärast autori surma. See on väga levinud tähtaeg.

Tuli mõte.

Otsin ACTA protestile tallinna-tartusse abilisi. Korraldust kõrvalt vaadates tekkis tunne, et olemasolev seltskond ei mõtle paarile asjale ja väike organiseeritud seltskond oleks abiks. Privasse.