Kõrtsi tavapärane sumin taltub vaiksemaks kui nooremapoolne meeskodanik ebalevalt laua otsa ronib, selge kavatsusega endale hetk tähelepanu võita. Balanseerinud end toeka tammeplaadi peal, õngitseb ta taskust pärgamendirulli ja kerides selle käte vahel lahti alustab veidi väriseva häälega oma pöördumist.
"Austatud Kuldlohe Kõrtsi kunded, seiklejad, kelle ridadesse kord minagi kuulusin. [kiire pilk ümberring] Tänan selle noobli asutuse pidajat, õilsat kõrtsimeest Surrat, kes võimaldas mulle selle laua siin ühe olulise asja rääkimiseks. Seega rüübake üks suur lonks ja kuulake mind palun ära.
Nagu vahest teate, valib meie iidne Tarbatu linn taaskord endi seast parimad mehepojad ja -tütred, kes hoolitsevad raekoja paksude kivimüüride taga kõigi selle linna vabade kodanike heaolu ja linna üldise õitsengu eest.
[hüüded saalis: 'poliitikud lohele söögiks!' ja 'surm kaupmeestele-vereimejatele!']
Ei! Ei! Enne kui mind välja vilistate, kuulake palun, mis mul öelda on. Olen ju minagi olnud üks teist, trotsinud vihma ja tuuli, päästnud kuningriike ja surmanud lohesid, kaotanud sõpru, kannatanud nälga, janu ja kohutavaid haavu. Ja küsinud selle kõige juures - kus on tänu, mida me väärime? Kus on lubatud printsess? Kus on pensionisammas?
[saal pakub vihjeid samba leidmiseks. Noored tütarlapsed punastavad]
Ja sellepärast, et ma tean ja tunnen seda rasket koeraelu, mida seiklejad iga päev elavad, ütlengi ma teile, et on tulnud aeg valida üks omade seast. Mees, kes keerutab nii mõõka kui pitsatit, kes mõistab kaupmeeste mesikeelset juttu aga kelel süda on alati Kuldlohe Kõrtsis maitsmas värsket mõdu. Lühidalt - meest nagu mina.
Ma tean, et seiklejad kössitavad täna armetus urus ja lõdisevad läbilõikava tuule käes. Ma loodan, et te pole pidanud laskuma nii madalale kui mina omal ajal, kui me ohverdasime kaaslatega külmumissurmast pääsemiseks lõkketulele oma chaarilehed ja sõime sinna kõrvale külmi täringuid. Lõpp sellistele õudustele! Mina ehitan teile uru, mille seinad tõusevad taevasse.
Mina teen nii, et kaupmehed avavad oma rasked kukrud ja teie tegemiste tarbeks voolab sealt sulakulda.
Veel panen linnale peale permanentse sendingu ja lasen seda kõigil tasuta kasutada, ehitan uued teed ponivankritele, pakun seiklejate leskedele ja orbudele prii kosti ja öömaja ja ehitan selle kõige krooniks kesklinna kuldse kärsalise kuju, mida kummardamas käia. Või midagi sellist.
[segaduses pilgud saalis. "Kärsalise kuju?" on kuulda vaikset pominat]
Ja keelustan katteta lubaduste andmise! Kaas-seiklejad, tänan teid tähelepanu eest. Ootan täiendavaid küsimusi ja palun teid lahkesti tutvuda oma tegemistega aadressil [url]lemmit.kaplinski.com/ymmargune[/url]"
Nende sõnade saatel kerib noormees pärgamendi kokku tagasi ja jääb küsimusi ootama.