Postitas mart 21:38 31. Aug 2006
Teema on väga laiaks läinud. Osade postituse puhul on argument nagu olemas, aga raske on aru saada millisest teemast jutt käib, st mille kohta argument käib. Ja mul on tunne, et kaheksa lehekülge pikas vaidluses ollakse enam vähem sarnastel seisukohtadel ning probleem on põhiliselt üksteisest väheses arusaamises ja vaidluse inertsis.
Teemad jaotuvad umbes niimoodi:
1. Sõnade IG ja OG, "Mängusisene" ja "mänguväline" kasutamine keeles. Tähendus, kõla, pikkus, silpide arv jne...
Tuleb nõustuda Orlau ja Udutondiga. Kui mingid sõnad on juba sisse juurdunud, siis ainult arvamusega, et tuleks rääkida kuidagi teist moodi, ei ole võimalik harjumust murda. See oli vist Goethe kes kirjutas "ei miski võim ei miski vägi murra neid vorme mis on mündit korra". Iigeeoogeed saab välja süüa vaid eriliselt geniaalne ja sobilik asendaja ja isegi kui see leidub on asi kahtlane. Irve meenutus sõnast "ebasurnu" ja sellest kuidas sõnad tulevad ja äkki, ilma igasuguse hoiatuseta jäävad meie juurde päriselt elama, oli äärmiselt täpne.
Isiklikult need sõnad mulle eriti ei meeldi ja meenutavad eesti keeles hääldatuna eesli häälitsust, aga eks iga üks kasutab seda mis talle kohane tundub. Ei ole arvamusel, et IG ja OG oleksid kuidagi eriti räpased selle tõttu, et nad tulevad võõrast keelest.
Ise kasutan sõna "mänguväline" või tegelikult ütlen mänguvälise jutu ette pikemalt, et "see on mänguväline jutt" ja ei tunne ennast sellest pikkusest häirituna, sest situatsioone kus seda mänguvälisust rõhutada tuleb ei juhtu eriti tihti. Juhin tähelepanu sellele, et see viimane ja see, et mänguvälise jutu tihe kasutamine mängus on mängule häiriv on teine teema.
Kasutasin sõna "rõhutada". Väga suure hulga mänguvälise jutu puhul on juba jutu iseloomust selge, et see on mänguväline. Kui ma ütlen kellelegi, et "palun ulata teekann siiapoole", siis ei ole mul tarvis ette ja taha iigeeoogeetada. See viimane aga kehtib laua taga ja mitte larpis.
2. Inimese viibimine larpi mängualal, kes tegelikult ei mängi. Selline asi on üsna vältimatu, alati on seal GMid kes ei mängi ja vahel surma saanud tegelased. Olen kohanud ka teisi situatsioone kus selline asi on olnud vajalik mänguväliste probleemide (ja nimelt probleemide) lihtsamaks lahendamiseks.
3. Mänguvälise jutu rääkimine larpi ajal. Orlaul on õigus selle koha pealt, et asi on mõistlikus koguses. Larpil võib juhtuda situatsioone mida ei saa lahendada ilma mänguvälist juttu ajamata, aga mänguvälise jutu ajamine ilma mõjuva põhjuseta või veel enam, pidevad oogee kommentaarid on teistele mängijatele äärmiselt häirivad ja karjuvalt mittemõistlik käitumine.
Mõistlike mänguväliste juttude (st juttude, mis ei tule konkreetse rolli suust ja mida tuleb ikkagi ajada) hulka kuuluvad vestlused GMidega, mängutehnilised küsimused kui neid peaks olema (näiteks uimaseks löödud tütarlapselt küsmine, et kas ta annab oma asjad ise mulle, või soovib, et ma ta päriselt läbi otsiksin), füüsilistest vajadustest lähtuvad probleemid (külm, märg, nälg, janu), ohtlikud situatsioonid jne...
4. Küsimus sellest, kas mänguvälise jutu ajamine laua taga on larpi jutust erinev. Ohpuu peatus sellel pikemalt. On ikka erinev küll. Asi algab sellest, et laua kirjeldatakse oma tegevusi. Larpis lihtsalt tehakse neid. Kirjelduste paremaks illustreermiseks on tihti tarvilikud lood, mis mitte mingil kombel mängumaailmat ei puuduta. Mängureeglid nõuavad üsna pidevat mänguvälist suhtlemist. Ja kuna lauamängus käib rollimäng nagunii teatud pausidega ja mitte reaalajas, siis puudub karjuv tarvidus muud juttu iga hinna eest vältida. Asjakohatu jutuga on võimalik ka liialdada ja segada teisi mängimast, aga see on juba teine probleem.