Mänguliinidest rääkides - eestlastele (nagu ka soomlastele jt põhjamaalastele) oli omane veritasu-õigusel põhinev kogukonnasuhtlus. Sellest tulenevalt saaks 1-2 vastasleeri vaenutsevate perekondade/hõimlaste vms näol kohe kindlasti tekitada. Rollimängu edasi veeretades saavad mõlemad tegelasleerid teispoolsuselt abi küsida, mis omakorda teispoolsuse tegelased võib omavahel tülli ajada - mingi vidin pihta pandud, tütar ära võetud, vanapagana lehmadel piim hapuks neetud, kaljalaar ära rikutud vms olmeliselt piisavalt nörritavat.
Kusjuures Eesti omamütoloogiline rollimängumaailm võiks "eepika" asemel tõestimeie rahvuslikku olemust kajastada - kõigil oleks nagu kõigiga mingi kana kitkuda ja mesi mokale määrida, aga igaüks ajaks meelsamini kõigepealt oma isiklikku rida ja kisuks teistega vimma kasvõi kiusu pärast. Tülitsejate vajalikul määral lepitamine või koostööle meelitamine ja neilt vajaliku nõu/asjade/vm abi saamine oleks ilmselt mingi läbiva rea seiklejaskonna liin. Samas oleks igal vaenutsevate tegelaste seltskonnal omaette mingid segased suhted klaarida - pulmapidu näiteks on vägagi hea olustikulooja, kus piisavalt palju infot/konflikte jne sünnib
Oluline on mütoloogiamängus luua võimalused konfliktide, murede või külakogukonnale väga omaste kuulujuttude näol, mis kulutulena levivad ja mänguvõimalusi loovad. Lisades sinna juurde neid nn nähtamatuid lapulisi - kolle kes ka mingil põhjusel sama koha peal omi isiklikke asju klaarivad... Suurema lahingumomendi sissetoomise võimalus on nt. koerakoonlaste vägede rünnak...
Võimalusi oleks nagu päris palju
.
Küsin veelkord: kas leiduks korraldajaid, aitaksin idee-tegevusliini-tegelaste loomise/kirjutamise poole peal meeleldi kaasa.
Põhja konna päritolu oli mulle teadmata, aitäh valgustamast!