Rollimängud ja seksism

[Hellera]

Aga kuidas me saaksime Eestis selliste põnevate larpide jada käima nagu Dani linkas näiteks? Sest mulle tundub, et see on täiesti teisest ooperist korralduse koha pealt ja äkki meil oleks algul vaja inimesi, kes tuleksid ja aitaksid korraldada? Või siis peaks ise rohkem käima kogemusi hankimas? On kellelgi mingeid kontakte, kelle kaudu seda teha saaks?

[Alleria]

Mulle tundub, et teema jagunes jälle kaheks: mina, Hellera, Dani huvitume eelkõige sellest, kuidas laiendada labimaastikku ja Udutont, Azurah diskrimineerimisest mängudel.

[Hellera]

Pagan, jah, tegelikult on see täiesti offtopic ju. Kas kõrgemad jõud saaks need meie postid teise teema alla tõsta? [selle posti võib üldse ära kustutada]

[Dani]

Mind tegelikult huvitab, kui palju on üldse neid, kes sellistele mängudele tuleksid.
Selliseid teemasid tavaliselt väga ei arutata, nii et mulle jääb mulje nagu see ei köidaks eriti paljusid, aga ma loodan, et see mulje on ekslik.
Minu lingatud mängude puhul (no ühel neist kindlasti) peaks olema netis kättesaadav põhjalik dokumentatsioon, mis ongi mõeldud selleks, et aidata teistel mängujuhtidel neid ise korraldada.
Ma ei leia, et meil Eestis jääks oskustest või kogemustest kuidagi vajaka, kuigi need on erinevat sorti mängud kui siin tavaks.

[Azurah]

Jah, mina pigem tahtsin tõesti arutada IG ja OG seksismiteemat, kas need saavad seotud olla, kas pseudokeskaegne maailm peab olema patriarhaalne või kui käsitleda seksismi mängus, siis kuidas seda teha nii, et kellelgi OG ebamugav poleks jne jne. Sellest ka see jätkukoht Juuniori teemast.

Mul on mõneti lausa hea meel, et minu lood on nii harukordsed, et keegi ei oska neid kommenteeridagi. Sellest võib järeldada, et tegelikult pole üldist probleemi and I was just incredebly unlucky. Otsest kriitikat mängujuhtidele olen mõneti teinud, samas sellest aspektist midagi konstruktiivselt kritiseerida on äärmiselt keeruline, sest teine pool kuidagi eeldab, et selle implikatsiooniks on a la kõik mehed on pahad vms.

Minu meelest hoopis teist olukorda ja inimest mängida oleks põnev. Kui keegi teeks antud linkidele sarnase LARPi, ma küll tuleks. Korraldamisabi ei oskaks hetkel pakkuda.

[Irve]

Kui ma tahan mängu teha kunstina, siis kui mitut inimest ma tean kes selle mõttega suudaks tahaks nii kaasa minna, et mulle tunduks, et sellega sõidame? Kes on need solvunud keda ma ei tahaks näha ja kas ma ise oleks piisavalt tubli?

Umbes nende küsimuste pealt ma ei ole kunagi ühtki nii eksperimentaalset mängu kautemale mõelnud kui üldise struktuuri väljamõtlemine. (No midagi sellist, et sul on 2 paralleelmaailma kes omavahel ei suhtle ja milles toimuv ühel või teisel moel neid mõjutama hakkab, mille visuaal on võetud Dogville'ist ja mille eluvormid on Plasar ja tema 1024 sõpra)

[Dani]

Mäng ei pea olema "kunst", et kajastada sotsiaalseid jne teemasid .

Aga Irve, kui sul kunagi veel mõni eksperimentaalmõte tuleb, jõua kaugemale, ma usun, et huvitatuid leidub ikka

[Katzenminze]

[Sorontur]

[Alleria]

Kuigi see vist on mingi vaikimisi eeldus, siis ma siiski poetaks vahele keegi meist pole rääkinud, et nende mängude eesmärk oleks avaldada mõju üldisele mängijaskonnale.

[Dani]

[Sorontur]

[hoarmurath]

Eks alati on neid kes teistele rääkimist keelata tahavad, aga õnneks ei pea me neile selle koha pealt alluma.

Ma oleks ise küll huvitatud teistsugustel mängudel osalemast ja korraldamisest samuti. Muidugi toob see selles mõttes sisse selle nurga, et kui mängida teemadega, mis päriselus ka puudutavad, siis saadud kogemus on tõenäoliselt mõjusam kui tavaliselt. Oma rolli mängib ka seltskond, on neid kellega olen nõus avatult mängima, ja on neid, kelle kohal viibimine tähendab seda, et ma ei püüagi mingeid sügavamaid kihte avada. Ma olen ise ka täheldanud et inimestele on see üldiselt lihtsam, kui on tegu väikeste mängudega kus üksteist juba kauem tuntakse. Tore oleks kui see võiks ka teistmoodi olla.

Eksperimentaalasju võiks teha küll. Mulle tundub see paralleelmaailmadega mängimine päris huvitav. Samal ajal toimuva ignoreerimine on aistinguliselt küll raske, aga seda sai edukalt näiteks Tartu Jumalate mängul tehtud, kus olid miskisugused vaimud, kes siis teiste ümber trikke tegid, aga keda me tegelikult IG ei näinud.

[Bernard]

Lisandun vestlusesse kohe alustuseks sellise ütlusega:

Kuna meil on siin, teema algataja üleskutsel, arvamus ja lahkamisvabadus siis ei tohi alusetult ka kritiseerida neid inimesi kes seksismi larbil kas pooldavad või vahendina kasutavad.

Kui ma siin teemas sõna võtan siis põhiliselt larbikeskselt, olen seda rohkem teinud ja see on mulle südamelähedasem. Mõistan ja aktsepteerin, et vestlus on siiski laiem ja käsitleb ka lauamänge.


Azurah - kommenteerin veidi sinu esimest pikemat postitust. Sa tood seal (demagoogilise) lõigu sellest kuidas Juuniori teemas seksismi "poolt" sõna võtnud naistele naiste soorollid meeldivad. Sa eksid ja nagu ka juba ütlesin see on demagoogia - osa terviku asemel. Sa võtad ühe aspekti nende naiste arvamusest ja laiendad seda nende üldiseks hoiakuks.

Enamik tugevaid naisi (täpsustan - keda mina tean) on seksismi vastased või isegi naisõiguslased. See ei tähenda aga, et väike ja mõttetu seksism (nagu see rollimängudes on) neile probleem oleks. Nad lihtsalt mängivad sellest lõdva randmega üle ja ümber. Näiteks nii Nele, Chloe kui Hel (aga ka teised, kes sõna ei võtnud nagu Gea jne.) on võimelised mängima klassikalist printsessi patriarhaalses mängumaailmas ja IKKAGI lõpetama universumi valitsejana. Omal sujuval viisil murravad nad need soorollid pilbasteks, ilma süsteemi lõhkumata või tühjast tüli tekitamata.

Jah seksism on probleem kui inimene tunneb, et see teda kuidagi ahistab või takistab. Rollimängus paraku on aga sellel ahistamisel ja takistamisel tihti hoopis teised põhjused (teised mängijad lihtsalt mängivad üle näiteks). Kogemustega mängijat on raske tema püüdlustel takistada (ja selle üritamine ongi üks larbi võlu) ning mingi õnnetu seksism, isegi kui ta on mängumaailma raudselt sisse kirjutatud ei pidurda alfanaisi.

Samas kogenematuma mängija plaanide hävitamiseks pole seksismi vajagi, piisab paarist teravast lausest (rahumeelsel mängul) või paarist teravast torkest (aktiivsemal mängul).


Sorontur - esitad küsimuse kas Dani lingitud larbid üldse klassifitseeruvad larbina. Jah klassifitseeruvad. Larbina klasifitseeruvad ka rollimängud mida rakendadatakse psühholoogias, grupinõustamisel, meeskonnatreeningul, suhtlemiskoolitusel. Iga kord kui kaks või rohkem inimest kehastavad mingeid endast erinevaid rolle, on tegu rollimänguga. Rollimängu alaliigina on tegu larbiga kui sõnalisele osale kaasneb ka tegevus e. deklaratiivsust asendatakse aktiivsusega.

Mina sean oma peas veel üheks eelduseks taustaloo (kasvõi üherealise) olemasolu. Aga näiteks mingi eesmärgipärasus (ülesanded või millegi saavutamine) ei ole kindlasti larbi defineeriv aspekt, ka lihtsalt mäng on täiesti aktseptaabel.

Muide larbina klassifitseeruvad ka kõik seksuaalse alatooniga (sh. SM, BDSM ja muud säärased akronüümid) mängud mida paarikaupa või grupiviisiliselt harrastatakse, eeldusel et mängitakse endast erinevaid tegelasi. Vot siis sulle kringlit.

Kui me võtame liberaalse hoiaku, siis paraku peab see hoiak olema liberaalne. Mina nii liberaalne pole, et pornolarpi tegema, külastama või toetama hakkaks. Seega tunnistan enda konservatiivsust ja võtan seeläbi õiguse mitte toetada, külastada või teha ka mõningaid teisi marginaallarpe (nagu näiteks Dani lingitud mängud).

Sest sisuliselt on tegu vaba eneseväljendusvormiga, mida ma meelekindlalt pooldan, isegi kui ma käsitletava teemaga nõus ei ole.


Sellest kõigest johtuvalt pean ma jälle tagasi tulema mängukorraldaja õiguse juurde teha ükskõik millist mängu ta tahab. Sama moodi nagu ei tohiks kritiseerida ultra-liberaalset rollimängu ei tohi kritiseerida ka ultra-konservatiivset (või ultra-seksistlikku).

Ainus toimiv ja eetiliselt õigustatud viis midagi muuta (kui on soovi seda teha) on ise korraldada ja koguda piisavalt poolehoidu, et senine marginaal muutuks normiks ja norm marginaaliks.

Igasugune muu kriitika, ideoloogilistel alustel, on üsna kohatu ja enda arvamuse pealesurumine.


Miks meil sääraseid alternatiivlarpe pole korraldatud (ja miks neid ka mujal vähe tehakse ning nende külastatavus on üldjuhul väike). Larbi eskapismi faktorit ei tohi alahinnata. Enamike inimeste jaoks ei ole reaaleluliste probleemide lahkamine larbil kuigi nauditav.


Enda sõnavõtu lõpetan sellise mõttega - larbil mingite maailma ilmingute või teiste mängijate käitumise peale reaaluses solvumine on halb rollimäng. See on võimetus keskenduda enda rollile ja see on reaalsuse tirimine larpi. Justnimelt solvuja ise just tegi seda - suutmata diferentseerida enda ja enda tegelase vahel ning võttes seda kõike kuidagi isiklikult.

See, et "nemad" seda "esimesena" tegid on nõrk vabandus. Kehvad mängijad minu ümber ei tähenda, et peaksin ise kehvalt mängima hakkama. Ma lihtsalt järgmine kord ei lähe nendega mängima - Udutont ütles juba - ärge mängige jobudega.

Tsiteerin kahte lauset, preambulast mida lisan enamikele enda kirjutatud larbireeglitele:

* Mängu vältel on kõik mida mängija tajub või kogeb, mängu sisene ning seda tuleks ka nii võtta. Kõik tegelased on väljamõeldised, kõik seosed reaalsete inimestega juhuslikud ning kõik tegevused mis mängija suhtes sooritatakse, sooritatakse tema väljamõeldud tegelase suhtes.

* Kõik mängijad peavad enne mängu mõistma, et tegu on aktiivse meelelahutusega mille käigus igaüks on vastutav enda tegude eest. Korraldajad ei ole vastutavad füüsilise, materiaalse või moraalse kahju eest mida mängijad tekitavad mängu käigus endale, teistele mängijatele või kolmandatele isikutele.

[Hellera]

Kui tugeva isiksusega inimene suudab ennast ebavõrdsest positsioonist ise välja mängida, on see kiiduväärt. Aga miks peaks me nö tavainimesele, eriti alustavale mängijale, andma ebavõrdse stardipositsiooni, mida ta ise pole soovinud? Tema jaoks võib juba hea rollimäng (milleks ta on täiesti võimeline) olla piisab väljakutse, ilma lisatud handicap'ideta. (Võttes hetkel eelduseks, et tal ei olnud piisavalt eelinfot, et teada, et ta sinna niinimetatud ebavõrdsesse positsiooni üldse satub.)