Ideid Eesti larbimaastiku avardamiseks

[Dani]

Seeriate tegemine on keeruline asi, aga mängijad armastavad neid, nii et need on pingutamist väärt

Aga mis puutub mängijate vähesusse, siis alguses nii ongi kui midagi uut teha. Ei maksa sellest heituda, ma soovitaksin asja alguses kasvõi paari mängijaga ära teha, kõik positiivne, mis seal tuleb levib kindlasti larparite seas ja tekitab huvi (ma olen mõne koha pealt optimist ), järgmine kord on juba mõni inimene rohkem.

Ma mingil põhjusel mäletan, et see õudukamäng oli kuidagi hästi halval kuupäeval. See on muidugi selline mälestus, et midagi kuidagi kusagil oli...

[Azurah]

See õudukamäng kattus ühe teise mänguga, mis mängijad ära tõmbas. Tõele au andes siis tolle GM ei olnud postitanud aegade reserveeringusse. (Ma ise ei jõudnud kooli tõttu kummalegi küll). See kunstimäng oli veidi lühikese etteteatamisega, igatahes mul oli juba aeg kinni. Ma mäletan hästi - sest mina siiralt tahtsin mõlemale minna.

Uusi mängijaid olen mina kõige rohkem näinud Mütofestil, SR'il ja Tormiankru sarjal, mille kolmas ja esimene päris avalik mäng kahjuks ära jäi (jälle selle probleemi tõttu, et kattus teise mänguga). Tormiankur sai alguse tegelikult docsf'i sünnalarpist, kuhu ta siis tuttavaid mittelarpareid meelitas, kusjuures mitmed neist on nüüdseks täitsa tegevad mängijad. Kuid uusi mängijaid ei ole palju. Ja enamik neist vähestestki jääb ainult nende mängude / GM'ide piiresse, kuhu nad algselt sattusid.

Uute mängijate meelitamiseks on minu meelest tähtis avatus, mille poolest on Mütofest just edukas (suurüritusena on sellel muidugi ka eelis, sest seda saab ka avalikus ruumis kuulutada). Keskelt läbi on Eesti larpimaastik minu meelest suhteliselt endassetõmbunud. Keskmine eestlane ei tule kahjuks kuskil nišifoorumis välja kuulutatud mängule, mille ülejäänud osalised paistavad olevat omavahel tuttavad ja ilmselgelt teadvat, kuidas asi käib. Samuti on mitmeid kirjutamata reegleid, mille vastu on kerge eksida. Ei taha kellegagi tüli norida, aga tolle Juuniori - algse idee poolest ju just noortele suunatud mängu - arutelu jooksul sai see mulle kui suhteliselt uuele eriti selgeks (et tolles mängus taustas kirjapandu ei oma tähtsust, maailma ei võeta tõsiselt jne. Seda, et Juunior ei ole ainult alaealistele (mina, kes ma alustasin 20aastaselt olin reaalselt selle probleemi otsas), sain juba varem teada).

Praeguse aja kontekstis, siis pea kogu elu on facebookis (meeldib see meile või mitte). Teha avalik event / grupp koos rohkete selgitustega, mis ja kuidas (ja selgelt teada andmisega, et uued on väga teretulnud) oleks minu meelest üks viis, millega kindlasti uusi meelitada. Sealjuures võiks ka dragonile viidata, sest paljud inimesed (olen ise paljudele tuttavatele LARPist rääkinud) siiralt ei tea, et dragon eksisteeribki (ma ise sattusin siia kunagi täiesti juhuslikult teismelise lohefännina huupi katsetades). Samuti vajab "Mis on larp" sektsioon uuendamist, eriti kuna seal on jätkuvalt viited larp.ee-le, mis on ammu surnud!

Teine variant on muidugi klassikaline oma tuttavate meelitamine, aga see ei too kindlasti endaga erilist piiksulaviini.

[kark]

Getteril on vist õigus selles osas eestlane ei jõua kõikidesse nurgatagustesse foorumitesse, näiteks minu larbihuvi sütitas just ajalehes (Ekspressis või päevalehes) avaldatud ühe mängu kirjeldus.
Seega ka ajakirjandusse pääsemine võiks olla üks viis uute mängijate leidmiseks ja larbi rohkem massidesse viimiseks. Eeldab küll hea tunnetusega ajakirjanikku, aga eks esimesed artiklid tule ise valmis vorpida ja kusagile noortekasse välja panna ja nii võiks äkki mingi aluse juba tekitada.

[Bernard]

Toon välja mitu erinevat mõtet ja eraldan nad tärnidega, palun vaidlemisel sellega arvestada, sektsioonid pole omavahel seotud.

***

Uusi mängijaid toovad larbi juurde kõige rohkem massiüritused.

Kunagised Keskmaa teemalised mängud, Jüriöö, Mütofest, Põhjala Pööripäev. Kõigil neil on iga kord kümneid esmakordseid nägusid keda ka hiljem siin-seal larpidel kohtama hakkab.

Asi pole niivõrd võimes uudistekünnist ületada kuivõrd selles, et palju inimesi tähendab paljude inimeste paljusid sõpru-tuttavaid keda kaasa tiritakse. Samuti tegelevad suured larbiklubid (VG, Vaprad Viikingid jne.) äärmiselt aktiivselt uute mängijate värbamisega just nendele üritustele.

Väga palju teevad tööd ära ka nende suurlarpide korraldajad (mina ise k.a.) käies koolides, huviringides ja isegi huvitatud firmades tegemas presentatsioone ning tutvustusi. (Olen näiteks käinud omal ajal läbi ca. 20 lääne-virumaa kooli, tutvustamaks larpi ja kutsumas inimesi Jüriöö ülestõusule. Mati Nuut on teinud seda kordades rohkem, üle Eesti).

(Uute) osalejate leidmine on suuresti GM või orgtiimi ülesanne ja sellega on nagu iga muu asjaga, mida rohkem vaeva näha, seda suurem on tõenäosus (aga mitte kunagi garantii), et sinu ettevõtmist saadab edu.

Larbimaastiku avardamise tööd tasub minu meelest teha esmajärjekorras just lahingmängijate kogukonnas. Minu lähitutvusringkonnas on sadakond inimest kes on tegelenud larbiga aastaid ent nende resümee jääb 3 ürituse juurde - jüriöö, mütofest ja pööripäev. Mõnel võibolla ka Soome Sotahuuto.

Need kõik on potentsiaalsed mängijad, kellele tegelikult ei pea hakkama selgitama mis on larp ning kellele potentsiaalselt võiksid meeldida ka muud mängud peale bofrifestivalide.

***

Taustamaailma keerukus ja reeglipaki paksus EI OLE asjad mis uusi mängijaid ligi meelitaksid või neile ühinemise lihtsaks muudaksid. Sissesulandumise lihtsus on üks põhjus miks massilarpidel palju uusi nägusid on ning niššilarpidele uustulnuk niiväga ei kipu.

Uue mängija seisukohast on pigem oluline liitumise lihtsus ja mugavus kui mängumaailma kõikehõlmavus ja realism - see on pigem kogenud mängija huvi.

***

Vähese külastatavuse põhjus on mõnikord korraldajad. Maine on larbimaailmas sama oluline kui igal pool mujal. Isiklikult olen üritanud käia uustulnukate mängudel, puhtalt solidaarsusest. Siiski eelistan ka mina juba etableeritud mängukorraldajaid, kelle puhul võib eeldada, et kui mitte muud, siis üritus vähemalt ära ei jää (olen tõesti olnud mängualal kohal ja helistanud, et mis nüüd, selleks, et teada saada "aaa, me jätsime mängu ära.").

Kuigi see ilmselt ei käi siinkõnelenud korraldajate kohta on siiski mängijaid kes neid võib-olla ei tunne ning võib-olla ei tunne ka kedagi kes noil mängudel käinud oleks ning seetõttu ei julge minna, kartes, et on igav või jama.

***

Larbi korraldamisel või planeerimisel tuleks otsustada kas ajada taga "kvantiteeti" või "kvaliteeti". Otsusta ära palju sa oma mängule mängijaid tahad, 10, 30, 50, 200? Sest "mida-rohkem-seda-uhkem" on festivali ja suurlarbi lähenemine ning see tähendab lihtsalt ja toorelt enda ürituse turundamist läbi tutvuste ja kõikvõimalike kanalite.

Enamike teema-larpide jaoks ei ole ju tegelikult oluline, et oleks koos mitusada huvilist. See seab korraldajale ebamõistlikult suure koormuse rollide, rekvisiitide ja NPC'de näol. Seega mõelda tasub mis on realistlikud numbrid, alla mille ei hakka maailm tööle ja üle mille ei saa korraldusega hästi hakkama enam.

See mängijate arv ei pruugigi ju väga suur olla.

***

Ma arvan, et mängijate puudumise ja hankimise probleemile lähenetakse senises vestluses vähe valesti. Lubage selgitan,

Eesti larbihooaeg on suhteliselt lühike (nii pool aastat), kehvad ilmastikutingimused seavad talvistele larpidele nõuded, mida algaja korraldaja tihti lihtsalt täita ei suuda (ei saa "metsas" korraldada).

Meie hooaeg on puupüsti mänge täis. Tõesti, Eesti larp on aktiivsem kui kunagi varem. Viimastel aastatel on kevade algusest kuni sügise lõpuni pea kõigil nädalavahetustel, midagi toimunud.

Kõigil neil üritustel on, korraldajate arvates, piisavalt osalejaid, et neid (või nendelaadseid) jätkuvalt organiseerida (see, et "alati võiks rohkem olla" ei mängi rolli). Seega ei saa just öelda, et me mängijate vähesuse all kannataksime.

Pigem on ikka see, et mängijad "hääletavad jalgadega". Kui teema on esitatud viisil mis tundub laiemale üldsusele ebahuvitav, siis ei tee seda huvitavaks ükskõik kui suur reklaamplakat, kaubamaja seinal.

Minu meelest tuleks arutleda mitte niivõrd selle üle, kust saada uusi mängijaid vaid selle üle, kuidas esitada uudseid ideid huvitavas vormis. Kuidas "pakendada" need nii, et sisu tunduks põnev ja huvitav.

Siinjuures ei tasu kahjuks muidugi unustada ka seda, et peavool on peavool põhjusega, see on midagi mis meeldib laiale spektrile huvilistest. Seega on "peavoolu" mängule lihtsam inimesi saada kui "alternatiivlarbile".

***

Mitmeid mänge või mängutüüpe mida siin on loetletud "I WISH!" kategoorias, on Eestis kas proovitud või isegi korraldatud (või korraldatakse veel praegugi). Eesti larp on 15 aastat vana. Jah seda on muu maailmaga võrreldes vähe ent paljud praegused korraldajad/mängijad olid algklassides kui toimus Lohelahmijate Laager.

See pole mõeldud patroniseerivalt!! Minu mõte on "vähem möla, pikem samm" selle väljendi kõige positiivsemas võtmes!!

Võta kätte ja uuri mis toimub, uuri ka mänge mida sa ebahuvitavaks oled pidanud. Uuri ühtlasi mis on toimunud (alusta näiteks siit: ). Võib täitsa olla, et sinu "I wish!" larp või selle korraldajad on täiesti olemas.

Kui ei ole ja sa oled veendunud, et selline asi PEAB TOIMUMA! Siis võta kätte ja pane pea pakule, asu seda korraldama. Isegi kui midagi sarnast on kunagi korraldatud, kasuta seda ajalugu või ignoreeri seda täielikult, valik on sinu.

Mängijate olemasolu või puudumine ning uute mängijate arv ei tohiks korraldaja otsust ühtegi pidi mõjutada. Kõik kõige paremad mängud mida tean on sündinud sellest, et korraldajad on VEENDUNUD, et nad tahavad just sellist mängu teha ning neil on laias laastus ükskõik kas keegi üldse kohale tuleb ("ükskõik" selles mõttes, et nad korraldavad mitte mängijate tõttu vaid mängijatele).

Selle asja nimi on kirg - ja see on miski mis inimesi sinu ümber mõjutab ja innustab. Seega kui väga sa tahad, et <sisesta oma larbiteema> teemaline larp toimuks?!?

Heietamine selle üle mis võiks toimuda või mida võiks veel teha, ilma, et konkreetne (tulevane) korraldaja õlga alla paneks või sinu arvamust kuulda võtaks, on üsna sisutühi. Ma üldse arvan, et idee siia postitamise asemel võiks kalendri ette võtta kuupäeva paika panna - kui saad aru mida mõtlen

[Hellera]

No aga kus siis mujal kui foorumis välja hõigata, et "mulle meeldiks selline mäng", et leida inimesi, kellega koos seda korraldada, kui enda tutvused on läbi käidud ja neid ei paelu? Minu meelest ei öelnud ju keegi otse ära, et tahab vaid mängida, mitte ka ise teha? Seepärast siin ju jutt käibki, et leida mõttekaaslasi.

[kark]

Võimalik, et põhjus, miks osa alternatiivseid larpe läbi kukub on selles, et keskmine eestlane süttib aeglaselt(ka mängukorraldaja, kes suht sageli on pikalt oma unistusi soojendanud) ja seega ka mängu ette oleks mõnda soojendus(promo)üritust vaja kas mingite töötubade, ägedate lühijuttude vms. näol.
Mõnigi üritus võib minu arust seetõttu läbi kukkuda, et vahel jääb kiirest improettevalmistusest mängu algul väheseks ja kõik ei ole head selles osas kah.

[Hellera]

See oleks küll väga vinge jah, kui enne mänge rohkem töötubasid toimuks, mingeid temaatilisi siis. Samas jällegi korraldajatele lisakoormus, äkki on see õige koht, kus mängijad ise saavad aidata? Need, kes on entukamad ja kindlad minejad?

[kark]

Eks selleks, et mingi alternatiivne värk hästi toimuks tulebki rohkem vaeva näha ja sellega ka arvestada.
Näiteks larbi "Hizbollah treeninglaager" korraldamine oleks üks paras peavalu, aga kahtlemata tõmbaks ligi uusi osalejaid

[Bernard]

See siin mõttekaaslaste otsimine - see lihtsalt ei tööta nii.

Selliseid hõikeid on siin ka varem palju olnud (erinevates teemades) ning kõik nad on "hüüdja hääl kõrbes". On olnud ka mitmeid teemasid mille pealkiri on konkreetsem, stiilis "Kas sulle meeldiks <....> larp? Kas tuleksid?"

Kahjuks ei ole ühestki sellisest projektist asja saanud. Põhiline põhjus on just selles, et säärasest küsimisest tundub, et korraldaja pole päris kindel, kas ta tahab korraldada ("ma korraldan kui te tulete"), see suhtumine ei innusta mängijaid. Põhjusega - sest kui sa pead selle küsimuse esitama siis ega sa tegelikult päris kindel endas ja enda soovis pole.

Ma arvan, et võin isegi niikaugele minna, et öelda: larbikorraldus algab sellest, et korraldaja tahab korraldada larpi. Tal on selleks soov ning võimalused (aeg ja raha või aeg ja veel rohkem aega). Teema on sealjuures teisejärguline - kõigil korraldajail keda tean on rohkem teemasid kui aega või võimalust.

Kui ma veel järele mõtlen, siis tegelikult ma ei ole siiamaani kohanud isegi MITTE ÜHTEGI inimest kes ütleks: "Ma tahaks väga korraldada üht larpi aga ma tõesti ei tea mis teemal?"

Vaadates sõnavõtjate ajalugu, võib arvata, et enamik siinse teema lugejaid, tunnevad üksteist üpris hästi.

Ma ei arva, et see teema oleks kohatu ma lihtsalt arvan, et praegusel kujul on ta suhteliselt kasutu.

Siia postitamine ei avarda larbimaastikku, larbi korraldamine teeb seda ja planeerimise planeerimine pole kunagi kuigi efektiivne ajakastusus (eriti kuna seda võib tehniliselt lõputult teha).

***

Karli pakutud variandid on nagu juba rohkem asjast rääkimine.

Ma arvan, et põhiküsimus peakski olema kuidas alternatiivseid suundi põhivoolu mängijale atraktiivsemaks muuta. Meil ei ole puudus mängijatest.

Olen 100% nõus Karliga, et põhiline läbikukkumise põhjus on liigne kiirustamine ettevalmistuses ja läbimõtlematus ürituse korralduses. Kui on ikka näha, et näiteks korralduslikud detailidki pole paigas siis mina küll ei riski enda (tihedat) graafikut vabaks loksutada.

Mõnel mängul aga, kus eeltöö on "silmaga näha ja käega katsuda" pole nagu küsimustki kas minna või mitte. Kui vähegi võimalik siis lähen.

Absoluutselt kindlasti on väga hea konks mis palju mängijaid kohale toob äge mängukoht!

Usun näiteks, et kui on võimalik teha kohast temaatilisi pilte (veidi dekot üles panna ja pildistada) või mõnest NPC'st tema kostüümis ja "oma keskkonnas" või mõnest rekvisiidist, siis sellest on väga palju abi. Arkham Horrori teemalise larbi tegijad kasutasid viimast aspekti väga mõjusalt.

[Alleria]

Pole nõus, et diskussioon on mõttetu ja abi vaid korraldamisest. Juba olen suhelnud tänu siin ja sotsiaalvõrgustikes rääkimise erinevate inimestega, kellega muidu kokkupuudet pole. Oleme vahetanud ideid, saanud mõtteainet juurde ja isegi tõepoolest leidnud uusi (mulle praktiliselt võõraid) inimesi, kes tahaksid koos larpi korraldada.
Aga see on tegelikult juba ot, kuna pealkiri on ikkagi ideede väljapakkumine/arutamine, mitte õigustamine, miks see teema siin on või kas seda vaja on.

[Bernard]

Sõltub diskussiooni sisust suuresti.

Praegusel hetkel on "avardamise" ideedena käidud välja päris palju juba eksisteerivaid (või üsna lähedasi) asju - mis on nõme, sest ei viitsita lihtsalt uurida "mida naaber teeb". Ning loetelusid asjadest mida rohkem tahetaks näha.

Sama hästi võiks ju teema pealkiri olla "Millist larpi sa tahaksid, et keegi korraldaks?"

Oleks ju äge kui siinne arutelu nende uute mängudeni viiks ja just seetõttu üritangi vestlust suunata pigem asistele teemadele mis (tulevasele) korraldajale tegelikult abiks on.

Sest larbimaailma muudavad ja avardavad larbikorraldajad, mitte larbikorraldusest rääkijad.

---

Aga ideedest rääkides - ligi 8 aastat tagasi sai alustatud ja palju räägitud Eesti Rollimängijate Katusorganisatsiooni (ERKO) loomisest, mille eesmärgiks oli ennekõike ühendada just korraldajaid ja klubisid, selleks, et luua sünergiat ning toetada larbikorraldust (võimalusel ka rahaliselt). Ilmselt nõus, et väga hea idee ja kindlasti larbimaastikule kasulik ent see jäi (nagu paljud teised ideed) soiku, justnimelt sobiva ja motiveeritud eestvedaja puudumisel.

Kui keegi soovib selle mammuti ette võtta siis mul on kõik koosolekute protokollid, põhjalikud materjalid ja kontaktide nimekirjad siiamaani alles (isegi ühingu asutamisdokumentatsioon ja liitumislepingute vormid on koostatud).

[kark]

Eks foorum olegi koht, kust natuke uurida mida teised teinud on. Kuna mul täna mõtted juba ajakirjanduse peale läksid, siis lohewikis võiksid mängujuhid oma mängu kohta pärast kirja panna kokkuvõtte toimunust kus kõik äge oleks välja toodud. Olgem ausad, et toimunud asjade kohta on lohewikist hoolimata üsna korralik infopõud.

[Irve]

Minu silmis on nii unistamisel kui unistamise pealt maa peale tuleku üleskutses piisavalt teemakohasust ja üksteist nad ei sega

Mis puutub lohewikis toimunu ülestoimetamisse: kui kellelgi on indu täiendada oma mängu mälestust: antagu teada.

[Randiel]

[Bernard]

Täpselt sama turundust teevad ka kõik suurlarpide korraldajad. Edukas mängijateni jõudmine ei piirdu kunagi vaid dragonisse teema tegemise ja lõustaraamatu ürituse loomisega. Personaalset lähenemist ei asenda miski.

Eriti ebatraditsiooniliste asjade puhul tasub orgtiimil kindlasti arvestada projekti aeg ja energia potentsiaalsete mängijatega isiklikult suhtlemiseks ja nende mängule meeli... ee.. mm... kutsumiseks.

Mastaapsema ürituse korraldamiseks on aga absoluutselt kindel, et tuleb kokku saada või vähemalt telefonitsi rääkida suuremate larbigruppide koordinaatoritega ning teha kõik endast sõltuv, et nemad pardale saada. See vähendab oluliselt korraldaja töökoormust, mängijate kutsumisel.