Milline on hea mängija?

[Shadow]

[Payl]

[Platinum]

minu arust on hea mängija see elab rolli hästi sisse, ei vaidle DMiga, kes ei mölise teiste mängijatega ja kes oskab mõelda ja kes ei tõmble niisama ringi ja ei pexa kõiki (mängus muidugi )

[Konks]

Algajate mängijate kiituseks:

Kuigi mulle ei meeldi inimeste välja õpetamine d&d mängijateks, siis ühete oma praegust kampa demmides avastasin ma enda jaoks algajate mängijate boonused- neil ei ole seda teatud rikutust. (N. stiilis "... hmm.. tõenäoliselt võlur, siis ta loitsib arvatavasti seda ja mina siis seda... ahaa.. ainult esimese lvl loitsud, järelikult nõrk") Kõik on uus ja huvitav, ning dmina on neid kerge üllatada ja kui tahtmist neil on ja rolli elavad ka hästi sisse, siis super.
Igatahes olen ma nüüd natukene aega rõõmus ja säran.

[ohpuu]

algaja mängija võib näiteks leiutada uusi viise, kuidas välja mängida preestrit, nimelt rollimängu poole pealt. algajal mängijal, kes preestrit mängib (kui ta seda mängida võtab), ei ole veel kinnistunud keskpärase kogenud mängija ysna tõenäolist veendumust, et preester on põhiliselt kiirabiauto, mis võib takistada oma jumalaga muude suhete pidamist kui igahommikust pro forma palvetamist, et saada osa jumala väest.

[higgins]

[Konks]

[ohpuu]

see on veidi teemast mööda nyyd, aga yks asi, mida ma olen näinud liiga vähe tarvitatavat, on toores võlujõud (wild magic), täiesti (A)D&D-systeemis olemasolev asi, mis tuli Higginsi jutu peale meelde. (mõistagi kuulub see heade mängujuhtide teemasse pigem ja mõistagi olen ma võib-olla liiga vähe selliseid mängujuhte näinud, kes toorele võlujõule oma maailmades olulist osa annavad.)

ja tõesti, maagi väljamängimine mõnes vähem mehaanilises ja vähem formaalselt paikapandud mängusysteemis on tõesti keerulisem, tahab palju rohkem ettevalmistamist kui D&Ds ning head mängijat. hea mängija võiks mõnda nõiakunsti vallas pädevat tegelast mängides alati ja olenemata systeemist mõelda välja või rakendada mõne systeemi formaalsetest nõuetest sõltumatu ilmavaate ja mõtlemisviisi, mis kõike seda nõidumist toetab ja põhjustab. kena näide oli see, kuidas Tank rääkis alkeemiku D&D-võlurina välja mängimisest.

yks puhtalt D&D-põhine maagi rollimängulisust lisav võimalus oleks iga kord, kui midagi nõiutakse, kirjeldada põhjalikult vastava nõiduse juurde käivaid lausumisi (kui mitte just välja ytelda sõnu, sest need on arvatavasti mõnes keeles, mida lausujagi ei pruugi osata, siis vähemasti kirjeldada nende kõla mõne omadussõnaga, et kuidas need häälikuliselt kõlavad) ja liigutusi (tulekeral ja leegitsevatel kätel on ju need teada, millised need on, kui pole teada, siis võiks välja mõelda, et mida siis õieti tehakse). materiaalsed vahendid on raamatutes kirjeldatud, näiteks võluvahendi tuvastamise nõiduse juures joodi vähemalt 2e all ära klaas veini ja yks pärl. (kui võlur pärli ärajoomist kirjeldab, on teistel, näiteks nõidusest vähem teadvatel kappidel, võimalus imestada ja pikka nägu teha.)

ja loomulikult kuulub võluri tegevuse hulka katsetamine ja uute nõiduste väljamõtlemine. kui mängija teab raamatu järgi, misukesi loitse tal lootus järgmisel tasemel saada, siis võib ta koguda kogemuspunkte järgmisele tasemele jõudmiseks puhtalt sellega, et tegeleb nende valdkondade uurimise ja tundmaõppimisega, millealased teadmised talle järgmise taseme nõiakunstide harrastamiseks vältimatud on.

[Orz]

[Orz]

[Orz]

[Daleios]

[higgins]

[Ryhkija]

Hea mängija ongi just see, kes magab, kui tahab ja jookseb minema, kui vaja... See tähendab, et ta mängib välja oma tegelast, kellele võib tulla uni või hirm vaenlase ja surma ees. Nagu Rasta kord öelnud on: jooksen nüüd, siis saan mõni teine kord ka minema joosta

[Orz]