Paladiinile saaks siis muidugi traagilise tausta taha kah panna, mis seletaks, miks jumalad pole teist maha jätnud - nt et mitte ei käinud loomake alla ise ja vabal tahtel, aga kuripahad võtsid kunagi kinni ja istutasid kylma kalkuni kerre...
Häbelik berserker. Soovitavalt selline, kes verd ei kannata. Sestap kakleb ainult kinnisilmi. Ja kulutab hulga aega blindfightingu õppimisele.
Agorafoobiline ...noh, ytelge nyyd...noh, see linnuke, algselt Dark Sunist pärit, mistandoligi... aa, aarakocra!
Klaustrofoobiline päkapikk.
Joomisest värisevate kätega gnoom-juveliir.
Kleptomaan-paladiin.
Lavakrambiga bard. Ebamusikaalne.
Ateistlik preester on muidugi vana nali, aga selle eest lõbus. Tegelikult võiks sellise puhul korralik DM anda natuke tuge - nt et tyyp spelle ei tee, ylemeelelistesse nähtustesse ei usu (ok, maagide maagia on tema jaoks loodusteaduse haru) ja tema mitte ainult siirate, vaid ka suisa haiglaselt tugevate veendumuste tõttu temast mingis raadiuses preestrimaagia ei funka (nn antiteoloogiline väli).
Nekrofoobiline Kelemvori preester. Või maag-nekromant. Et alguses läbis teoreetilise õppe ja siis oli kõik okei, hiljem algasid probleemid ning miski trauma, kus nt keski undead kontrolli alt välja pääses, syvendas hälvet yle kriitilise piiri.
Loomavihkajast ranger.