Jagan Udutondi arvamust, et mängu loojad (D&D süsteem, Rannikuvõlurid) näivad lähtuvat monoteismist.
Ka minul on sarnane kahtlus. Muide, Mängu seisukohalt, pole absoluutselt oluline kas see vastab tõele või peab paika.
Miks?
Sest nii Mängijad kui Meister võivad vabalt valida muud lähtekohad. Ma ei näe D&D raamatutes esitatud üldistes kirjeldustes erilisi takistusi muudatuste läbiviimiseks. Kirjeldused on piisavallt üldised ning ei sea erilisi piiranguid.
Reeglite tasemel puuduvad tegelikuses igasugused sellesuunalised juhised. Mis on ka väga hea.
Häirivate stampide kohtamisel tasuks alati mõelda selle üle, et kus need siis on - kas raamatu kirjelduses, DM´i esituses või hoopiski Sinu enese ajus ning ettekujutustes.
Reeglid on jätnud religiooni küsimused ja olemuse sisuliselt vabaks. Tõlgenda kuidas aga tahad. Võta aluseks mida aga tahad. Mina mingit monoteismi või stampide erilist survet ei taju - või siis näen piisavalt võimalusi sellest mööda libisemiseks (nii Mängija, kui Meistrina).
Fantaasia-maailmade suurepäraseks osaks on see, et Sa võid need teha endale meelepärasteks. Drägonimängude puhul liitub kohati ainult vajadus arvestada teiste mängijatega. See on ka ainuke piirangu moodi asi mida näen. Ehk siis küsimused seoses persooni sotsiaalse rolliga.