Jagaksin probleemi kaheks:
1. Mängukorraldaja, kes loob maailma, kus naismängijatel pole mänguvõimalusi. Selline maailmaloomine pole mitte seksism vaid üks väga vilets mängu korraldamine ja veel kehvem eeltöö mängumaailma mängijatele selgitamisel. Iga mängija tuleb mängu eelkõige ootustega mängida, mitte olla teiste kahuriliha. Analoogselt nörritav olukord võiks olla see, kui oled kogenud mängijana valmistunud pikalt ette oma tegelase erinevaid tahke, teinud varustust, tasunud mängumaksu, võtnud endale vaba aja jne. ja siis jookseb mingi suvaline mõõgaga vehkiv piiksutont sind esimese 10 minuti jooksul nö. "maha" ilma igasuguse põhjuseta, sest "tundus põnev!" ja "mis ta siis tundus nii kahtlane."
Kui mängijale ei võimaldata lubatud mängu, vaid koheldakse teda ilma mingi põhjuseta nö "kahurilihana" teiste mängijate mänguliinide jaoks, on see selgelt korraldaja viga. Korraldaja saab kahuriliha rollides eelkõige kasutada NPC-sid, mitte reaalseid mängijaid. Kui selle käigus mängijat, olgu ta mees või naine, alandatakse nii et see muutub mängija jaoks vaimselt väga ebamugavaks, tuleks mängijal selg sirgu lüüa ja mäng lõpetada ning olukorrast lahkuda. See oleks ilmselt ka piisav signaal mängujuhile, et mäng on vilets.
Ainuke retsept sellises olukorras saakski olla et sellist mängukorraldajat eirata ja mäng õigel ajal lõpetada.
2. Seksistlikult alandav käitumine kaasmängijate poolt. See on libe teema, teatud asjaoludes võib selline käitumine olla põhjendatud, aga see sõltub maailmast, reeglitest ja ka sellest, kas mängija enda jaoks on selline olukord tõepoolest OK. Mäng ei tohi mängijat ka IRL psüühiliselt traumeerida. Kui selline oht on, peaks mängule eelnema vastav hoiatus. Nt mina ise olen ühe mängukoha valiku tõttu mängust loobunud, koht ise oli minu jaoks lihtsalt liiga häiriv, ma ei oleks saanud seal mängida.
AGA juristina (ja euroopa õigusajalooga natuke tutvununa) küsiksin küll, et kust pagana kohast tuleb selline haige idee, et pseudokeskaegses maailmas naisi pidevalt ja sinna juurde seksistlikult alandati??? Naised olid sel ajal ülim väärtus, nende abil loodi sidemeid, sõlmiti rahu, nad sünnitasid pärijaid, nende ilu oli valitsejate uhkus jne jne. Jah, patriarhaalses ühiskonnas oli mees nö. paterfamilias, pereisa, kes pidi hea seisma oma naiste ja tütarde käekäigu eest. Sama kasvatus anti kaasa poegadele. Mees pidi suutma oma naisperet ülal pidada ja kaitsta, kui ta lasi naistele liiga teha, siis käis see tema au pihta vähemalt sama rängalt, kui kastreerimiskatse.
Juurde lisades trubaduuride kultuuri, mis otseselt mõjutas aadlike käitumist naiste suhtes, oli seksism küll üks kõige viimaseid asju, mida selles ühiskonnas naiste suhtes tarvitati. Oma printsessi/daami/võõrustajanna alandamine päeval teiste meeste ees võis vabalt tähendada hiljem nt. mürgitatud veini öös, aadrilaskmisega eksimist (kuhu kustus Robin Hood?) vms "olmetapmisi." Ka naistel olid keskajal enese kehtestamiseks omad ja väga mõjuvad vahendid. Sealjuures ka nt. teenijatüdrukud kuulusid reeglina majaisanda kaitse alla, jah sinna juurde käis ka loomulikult ka muid suhteid, aga vaevalt et alandamist. Talunike ühiskonna puhul kehtis üsna sama reegel - tütred-naised olid eriline väärtus, tööjõud jpm. Jah, sinna alla mahub ka käsitlus, mille kohaselt naist peeti usuringkondades saatana sigitiseks, jah, toimusid nõiaprotsessid jne. Aga reeglina oli naistel olemas kaitse meesperekonnaliikmete näol, kes naiste eest välja astusid. Kiriku väljaastumised ei olnud seksistlikud vaid pigem religioossed. Samas sõltusid väiksemates kohtades ka kirikud rikaste emandate annetustest, toidust jne. samuti oli väärtuslik kloostrisse tulevate tütarlaste kaasavara jne jne.
Lisaks suutsin naised ära valitseda (ja ka kaitsta) kindlusi kui mehed mööda ilma erinevatel risti- ja muudel sõjakäikudel kondasid. Naistest eeldatigi seda, et nad mehe eemalolekuajal ja ka kohaloleku ajal suudavad tema valdusi valitseda, ja häda sellele mehele, kes enne sõjakäigule minekut oma naist alandanud oli. Juhtus ka nii, et sõjakäigult naastes tuli suletud lossiväravate ette kahevõitlust pidama minna...
GM, kes kõigist neist teemadest seksistlikult üle laseb ja arvab, et keskajas seksism vabalt käibib, vajab arenemist. Kõvasti arenemist sealjuures. Samas ka õiglusest leegitsev naismängija, kes läheb avalikult külameeste kogunemisel naisõiguslusest jutlustama on vastuolus kõigi tavadega, ja eelduslikult peaks oma ettevõtmise tõepoolest hullu nõiana tuleriidal lõpetama. Kusjuures, eestkostja määramine selliselt külahullule oli üks võimalik ja vägagi rahumeelne lahendus.
Ma ei ole sellisesse seksistlikku mängu ise otseselt sattunud, kuigi Jää ja Tule mängul tekkis meesmängijatel küsimus sellest kas ja kuidas üks naine üldse võiks võtta suguvõsa juhtida. See oli üks väga valesti asetatud küsimus!
Loomulikult ei suuda, sest ta paratamatult peab seda tegema! Kui ikka olukord nõuab, leiab selline naine kombekalt kõik vajalikud vahendid sh. mehe(d) enda kõrvale, et kõik näiks ontlik ja asi toimiks. Kui väga jamaks läheb, siis tuleb uus lahendus leida.
Soovitused: Kõige lihtsam: ela alandus üle, jäta hästi meelde, ja mine ning võlu endale ära üks meelepärane (ja võimalikult osava võitlusvõimega) kaitsja ("neiuke hädas" arhetüüp on selle teostamiseks parim variant) ning pöördu tagasi naiseliku naeratusega oma kättemaksu nautima, kui õilis rüütel solvava tainapea laiaks lööb. Kui sulle ei anta mängus mõõka, vali käsi, mis seda kanda võib.
Naisel on selleks kõik võimalused.
Kui muu ei aita, nea vastane ära. GM'i probleem on siis, mida nende needustega edasi teha.
Võrdõiguslikkuse jutt sellisesse mängumaailma sisse tuues on nagunii liiga modernne, samahästi võiks minna tankiga rüütliturniirile hobusemehe vastu.