tegelaste surmad

[tribulant]

[jaguaro]

[ramgnI]

[holebuulD]

[Merlon]

[Die]

[holebuulD]

[Maur Lepitius Dodacus]

[holebuulD]

[holebuulD]

[morminas]

Et siis alles tegelane alustas mängu, oli jõudnud natuke ringi uudistada ( alla 10 minuti) nägi mingi vana mees istub kivil, noh mõtles siis, läheb röövib teda(tegelane oli ametilt varas ja väikste skillidega). Ja nii juhtuski, et vanamees oli temast tugevam ja tappis varga ühe hoobiga.

[Die]

[holebuulD]

[Orz]

Esimene mäng. Kolm PC-d. Üks DM.

Tegelased:
Merekarust barbar suure kirvega. Tema värvikamate tegude hulka kuulus loobumine 5sp maksnud öömajast teeäärses fordis ja vägev taplus, mis algas sellega, et ta raius pooleks redeli, millest ronis üles esimene talle ette jäänud gnoll ja lõppes sellega, et ta raius pea otsast viimasel ettejäänud peninukil. Pärast lahingut ta võttis ühte kätte peninuki ja teise kohaliku garnisoni liikme ja tõstis natist üles ning noomis neid selle eest, et nendevahelise lahingu raames sai ta kirvega peninuki käest vastu õlga.

Suitsidaalse käitumisega ninja, kes ei leidnud oma õiget kohta maailmas. Hoolimata sellest, et ta oli ninja, suutis ta endale luua mainet sellega, et ta komistas libedal jääl. Lahingu käigus ta oli olnud ümber piiratud kolme peninuki poolt, sealhulgas peninuki boss ja ilma ühegi abiliseta (läbipekstud garnisoni ammukütt hüppas hirmust fordi vibulaske platvormilt alla). Närvid pingul peksis ta käte ja jalgadega ühe peninuki oimetuks.

Tiefling rogu. Peninukid surid tema käe läbi valusat surma, pimeduses. Teiste vaatlejate jaoks oli sündmuskohal lihtsalt üks must kera, mis liikus ähvaldavalt kord natuke vasakule, kord natukene paremale ja üks kord koguni ühest kindlustuse vibulaskeplatvormilt teiseni. Mõni peninukk lausa niutsus raevust, imestusest ja valust, kui maailm mattus pimedusse ja külm nuga lõikas neeru. Kasutades taktikalist kavalust, suutis pimedas üksi mitmele peninukile meelehärmi valmistada, susates neid kõige ootamatumatel hetkedel.

Pärast teekindlustuses toimunud võitu peninukkide üle oleks kohalik meeskond vajanud mitmesuguseid imerohtusid, aga ninja, tiefling ja merekaru pääsesid üsna terve nahaga. Pärast seda jõudsid nad väikesesse külla, kus olid mõned majad ja üks kõrts. Üürinud kõrtsis toa, otsustas rogu minna ja teha ühe kanala tühjaks. Tapnud kuusteist kana ja võtnud ära viis muna ilma et koer seda oleks märganud, läks ta kõrtsi ja uuris, kas on võimalik kööki kasutada. Kuna kõrtsmik arvas, et parem mitte, siis sai kanu väljas küpsetatud ja kolm neist sai kasutatud kõrtsmiku süüdi lavastamise eesmärgil.

Hommikul kui seltskond üles ärkas, siis oli kott kanadega kadunud ja saatuse tahtel oli lörtsis-mudas näha ühe suure looma jalajälge. Party oli väga kättemaksuhimuline ja otsustas looma jälitada hoolimata sellest, et see võttis pool päeva, isegi lõunat sõid tee peal. Lõpuks kui nad jõudsid metsas ühe tuulemurruni, kus puutüved risti-rästi maas vedelemas ja üsna palju igasuguseid puhmaid, leidsid nad ühe öökulli nokaga karu moodi elu ringi tuiamas. Rogu märkas öökullkaru esimesena, aga otsustas varjuda ja oodata.

Ninja otsustas joosta karu juurde ja jooksis talle >ponksti< vastu pehmet karukõhtu. Talle sekundeerisid ka rogu ja merekarust barbar oma suure kirvega. Karu ei osanud alguses midagi muud teha, mörises ja üritas teisi hirmutada, aga lõi ise põnnama, kui barbar veel hirmsamini mörises. Öökullkaru rapsas korra juhmistunult ühe käpaga rogut (teisel käpal puudusid küünised) ja võttis tema ümbert kinni, justkui üritades oma hirmu varjata. Kui aga selja taga barbar teda kirvega mitu korda selga lõi, siis ta sai esialgsest ehmatusest üle ja leidis omale uue kallistamise objekti. Karu rappis barbarit küüntega, hammustas teda näkku ja võttis talt kõvasti ümbert kinni: barbar ägises ja rögises, üritas midagi rääkida, aga keegi ei saanud suurt midagi aru ja nii jäid tema viimaste sõnade mõte saladuseks. Saanud barbariga ühele poole, ei olnud öökullkaru raev sugugi veel lõppenud ja ta pööras oma noka rogu ja ninja poole. Pärast mõningat pusklemist vaatasin ninja ja rogu, et asi karm ja otsustasid ära joosta. Tiefling rogu tekitas pimeduse ja käsikäes proovisid rogu ja ninja ära põgeneda: ninja ei näinud mitte midagi, oksad peksid vastu nägu ja ta oksad jäid jalgu, aga neil õnnestus isegi kuidagimoodi joosta. Kui pimedus kustus, jätkas öökullkaru sörkides jälitamist: seda ta niimoodi ei jäta. Jälitamisest kujunes tõeline pikamaajooks: karu kallistusest murtud ribidega tiefling rogu, vigastatud ninja ja kõige lõpus veriste sulgedega öökullkaru.

Verine, väsinud, aeg ajalt jälgede nuuskimisest motivatsiooni saanud öökullkaru suutis lõpuks jõuda ninjani, kes jooksis natukene aeglasemaltkui rogu. Rogu ei jäänud toimuvat pealt vaatama, vaid jooksis kõigest väest, öökullkaru tekitatud haavad tuikamas. Ninja tundis, kuidas öökullkaru küüned rebisid tema seljast väikese tüki. Ninja suri sulgede keskel öökullkaru embuses, kuuldes öökullkaru ähkimist ja omaenda purunevate ribide raginat. Öökullkaru hoidis ninja keha oma tiibade vahel natukene kauem kui tapmiseks vaja, kuna ninja neerust ohtralt purskav veri soojendas mõnusalt öökullkaru kõhtu. Jätnud ninja kuuse alla, rühkis karu edasi. Nüüd jäid ainult tiefling rogu, kes sai joosta, aga mitte peitu pugeda ja öökullkaru. Lõpuks juhtus see, mis juhtuma pidi, väsinud tiefling pidi maratonijooksus alla vanduma, kui tundis oma õlal pehmete sulgede puudutust. Tieflingu näol peegeldus õud: oli ju see ilge elukas saanud jagu suurest barbarist ja vihasest ninjast, kas nüüd on tema kord? Ta teadis vastust. Öökullkaru teadis ka. Surmakrampides tõmbleva tieflingu vasak jalg purustas surma hetkel männiriisika: vigastatud seenest immitses valget piimmahla.

[Aweron]

Aplaus!