Osa inimesi saavad aru, kas jutt on mängusiseses või mänguvälises kontekstis ilma paroole kasutamata. (üllatus-üllatus?)
Näiteid elust:
Toon kohvi mängijale. "Kohvi?" vms. "Jah!".
Mängijad 1 ja 2 keerutavad Tsink-Plekk-Panges teekannu alust. Mängija 1 ütles ärge keerutage nii kiiresti. Teekann lendab sealt pealt maha, purustades mängija number 3 õlleklaasi: VAEVALT KÜLL, et sellepärast, et mängija number 1 ja 2 mõtlesid, et see on mängusisene tekst. Keset mängu algas siis pigem kuivatamise ja evakueerimise organiseerimine.
I näide oli lausa banaalne, et manitseda inimesi suuremale asjalikkusele.
No võib ju öelda, et "barbar tahab väga kohvi!", aga põhiline on see, et inimestel oleks meeldiv ja mugav olla - minu väärtushinnangute kohaselt, loomulikult. II näide oli ausalt öeldes selleks, et rääkida huvitavat lugu sellest, et tsentrifugaaljõud on olemas ja see pole mänguasi, eriti, kui kannus on kuum tee ja klaasid ümberringi
Kas mängu
peab surmtõsiselt võtma? Mõned inimesed peavad, mõned mitte, kõike ei saa ühe malli järgi võtta:
hardcore Magic the Gathering või pokkerimängijad võtavad mängu muidugi tõsiselt, kuna see on neile sissetulekuallikas, töö; aga ma põhimõtteliseks seda IG/OG teemat ei aja, see jääb pigem suhteliseks.
Mäng oleks justkui olek, mis rohkem või vähem läheneb kehavälisele kogemusele