kobold k2ib veel enne lahkumist magava k6rtsmiku juurest l2bi, asendades viimase noa enda rohmaka noaga, mille yheks silmatorkavaks omaduseks on suht k2epideme ligidalt murdunud tera
aga saapa vahele torgatult ei ole sellest kohe nii lihtne aru saada, pealegi ootab k6rtmikku hommikul eeldatavasti valutav pea
olles juba metsaservas, pomiseb omaette "v6i et l6i koboldeid, jah? no enam ei l88, pealegi on teine k2es kuidagi vastikult libe ja helendab tyytult"
veidi maad veel, ja nuga lendab kosest alla, kobold aga m6tleb veidi, mida peale hakata
aga kuna aeg juba p2ris hiline ning teadup2rast hommik 6htust targem, siis otsib omale varjualuse ja kobib magama