Mõtisklesin keeleteema üle veel.
Tegelikult ma ei võitle iigee-oogee-väljendite poolt. Ma lihtsalt arvan, et nad on mugavamad kui mängusiseselt-mänguväliselt-rollisiseselt-rolliväliselt. Ja et keel areneb omapäi sageli eelkõige sinna, mis on
mugavam. Eriti sagedasti kasutatavate sõnade puhul. Harvaesineva asja märkimise puhul pole nii olulist vahet.
No näiteks on eestikeelse sisuliselt tabava ja ka üsna mugava sõna "aabestama" levik peaaegu nullilähedane. Sest et situatsioon, kus seda vaja, esineb maakeeles harvem kui keeltes, mille kirjapilt hääldusest rohkem erineb. Kui eesti keeles peakski tekkima vastav vajadus, öeldakse lihtsalt, et näiteks "ütle see nimi/sõna/pealkiri tähthaaval." ("aabestama" = "spell"). Siin on pikk ja lohisev "tähthaaval ütlema" ilmselt omal kohal. Piisavalt harva kasutatav, et pole vaja mugandada.
Samas pervertsõna "selmet" ("selle asemel, et") esineb trükis ootamatult sageli. Lihtsalt lühem ja mugavam kui pikk alternatiiv. No kyllap on selles edvistamist ka, et näe, mis lahedat sõna ma oskan, kuid mugavust ikka ka. Kes kord kasutama on hakanud, võib jäädagi.
Ma olen täiesti nõus sellega, et kõige keelesõbralikum ja toredam oleks leida lauseestikeelne tabav ja täpne ja
mugav väljend. Sest, noh, ebamugavat väljendit inimesed kasutama lihtsalt ei hakka. Milleks tuuleveskiga võidelda.
Muust keelest eesti keelde tekkimist:
Mispoolest on iigee-oogee sisuliselt väljendina kehvem larbist?
Larp = LARP = Live Action Role Play
iigee = IG = In Game
Ometigi ei kasutata larbi-larpimise-larpamise eestikeelset versiooni PERM... no... veider oleks ju? Kõlalt pole nii mugav ja alternatiivtähendus on pimestav. Kuigi larbil endal on ka maakeeli alternatiivtähendus, mis tost, et natuke vaiksem kui Permil: larpima, lyrpima, luristama...
Aga minu tähelepanekute kohaselt on trendid umbes sellised:
- ebamugavaid eestikeelseid alternatiive kasutavad vähesed kangekaelad (ja sageli kõlavad need alternatiivid nende suust kui uhked lahinglipud: võitlusse põhimõtte eest!)
- ebamugavaid, kuid mingil põhjusel popikaid eestikeelseid alternatiive kasutab küll eelmisest suurem hulk rahvast, kuid see läheb kiiresti üle ja sõna asendub varsti millegi mugavamaga.
- mugavaid-tabavaid eestikeelseid (kasvõi uudis-) sõnu jäädakse kasutama, kui kord hakatud. Näiteks ma arvan, et "jolepist" võib asja saada
- mugava maakeelse alternatiivi puudumisel muutub mingil hetkel võõrkeelelaen piisavalt emakeeli kõlavaks, et ta lihtsalt assimileerida.
Või mis?