Kaasmängija elimineerimine

[fey]

[pronto]

Nii, surmasaamisest larpidel on mul vähe teine teooria. Kes saavad larpidel surma?

a) Töllerdised. Töllerdised on tüübid, kellel pole näiliselt midagi teha. Tavaliselt on neil mingi oma liin olemas, kuid nad ei tegele sellega, sest neile tundub kellegi teise oma huvitavam olevat. Tõsistematele mängijatele käivad nad sitaks pinda tegelikult ja tihtipeale tapetakse nad maha puhtalt sellepärast, et neist lahti saada. Mõtle, kas su karakter tegelikult kah sinna roniks, kuhu sa kavatsed minna. Pea meeles, et larpüi mängitakse tihtipeale palju väiksemal maalal kui see tegelikult eeldaks ja mõnikord võib sinuni kogemata jõuda metamängulist informatsiooni.

b) Persevestid. Inimesed kes tegelevad sigatsemisega saadetakse tavaliselt eelisjärjekorras teise ilma. Sigatsemine on tihtipeale ka nina toppimine teiste asjadesse, samuti rollivastane käitumine. Näiteks kõik ei saa linnuses kunnid olla, kui sa näiteks ei kipu pealiku juttu kuulama, siis võib juhtuda, et sind aetakse lihtsalt vardasse.

c) Tüütud tegelased. Sõbrad on võtmesõna siin. Kui sa mängid hästi rolli, siis peetakse sust lugu ja sul on palju sõpru. Sõbrad aitavad päris tihti elus püsida.

Põhimõtteliselt lüüakse suhteliselt kergekäeliselt maha need tegelased, keda peetakse mõttetuteks. Võtmerollide tapmine on palju, PALJU keerukam.

[Orz]

[necromancer]

See on ju loomilik, et kõigepealt tuleb seltskonnast Paladin maha tappa...
siis see tüüp, kellel on kõige rohkem raha...
ja siis see tüüp, kes ainsana teed tagasi külla teab...
NIng lõpuks saab rahulikult rolli mängida...
Toitu peaks ka päris tükiks ajaks jaguma. Paladinid on tavaliselt üsna kogukad.

[pronto]

Kuhu ma välja tahtsin jõuda on see, et tavaliselt on tapmiste põhjus tapetus endis. Mõnikord harvemini on see rolli sisse programmeeritud, aga ka sellisel juhul on tapetu ise "süüdi".

[Crata]

Pikk jutt:

Mina ei ole seni ühtegi kaasmängijat DDs tapnud (Paranoia välja arvatud), pole tekkinud vajadust ega momenti, tegelased pole sellised. Ehk ka seetõttu, et on vähe erinevaid tegelasi olnud paariaastase DDmängijastaaži jooksul.

LARPil on tapmisi (minu poolt teostatuna) ette tulnud vaid lahingus või üks kord siis, kui oli konkreetselt rollis eesmärgiks kirjutet oma eksmehe kõrvaldamise soov. Vähemalt hetkel ei meenu rohkem vastavaid olukordi. Minu üks tegelane (tema jaoks 5.? mäng jätkumaailmas) tapeti koos Alatskivil koos Gea tegelasega kaasmängija(te) poolt, tegu oli palgamõrvaga. Teostus oli ilus, et mitte öelda suurepärane, tegelasest oli natuke kahju küll, juba selline tubli oli, aga ta surm oli loogiline ja tõesti väga osavalt tehtud. Nii hästi kavaldati meid mõlemaid üle ja mängiti meie usaldusega, et ei osanud esialgu uskudagi. Au ja kiitus teostajatele, kes tunnevad end ilmselt ise ära Ei saa öelda, et oleks kõige vähemalgi määral solvunud. See polnud suvaline tapan-luudin-sest-mul-on-relv-ja-nii-on-lõbus asi, see oli "kvaliteettapmine".

Teema algatanud sündmuse kohta - ma ei oska öelda oma reaktsiooni, oleks see olnud minu tegelane. Ma poleks väga rõõmustanud, aga see oli loogiline käik konkreetse tegelase jaoks. Mängijana oleks olnud ühest küljest oma tegelasest kahju, teisest küljest oleks jällegi paratamatult pidanud hindama "mängusurma ilu". Puhas töö, seda oleks saanud surmasaanud tegelane vältida, aga tema roll ei lubanud antud olukorda teisiti lahendada. Kokkupõrge grupis oli varem või hiljem vältimatu, isegi kaua oli suht rahulikult hakkama saadud. Nugade peale on asi selles grupis varemgi läinud kui Devil roadiga Brujah frenzie'sse sattus. Vedas, et siis keegi omadest ei surnud..


Ehk siis kokkuvõtvalt - eelistan PKde lubamist mängus sellele, et DM/GM mängijat iga hinna eest "vägisi" elus hoiaks. Usutavam maailm, lisab natuke põnevust ja võimalus "surra" hoiab nii mõnigi kord tegevust rohkem reaalsena kui see muidu olla võiks, lahingus kardad ka natuke rohkem "oma" elu pärast. Kui teised (NPCd) tohivad tappa ja surevad, siis miks mitte mängijad? Ka omavahel.. Samas on see asi, mis tuleb algusest peale selgeks teha - kui on kokku lepitud, et PK selles mängus on keelatud, siis tuleb seda otsust ka austada. Kui mitte, siis ikkagi - jäägem mõistlikkuse piiresse. Võiks ju loota, et sellest piisab?

PS. Minul isiklikult on lihtsam sisse elada LARPirolli kui DDrolli. Elavamad muljed, lähedasem, reaalsem..

[Orz]

[pronto]

Miks, oh miks küll on see nii, et kui sa seletad mingi asja ära, siis tuleb keegi ja hakkab tooma mingeid absurseid ja marginaalseid näited, mida seob enamuste situatsioonidega ainult see, et nad pole üldse sarnased.

Wizard, kes hakkab lihtsalt ajaviiteks fireballe loopima lüüakse lihtsalt maha. Kui sul on mingi asi mida keegi teine hädasti vajab ja sa millegipärast ei ole nõus talle andma (näiteks pärast viisakat küsimust raha või paremad riided), siis pead arvestama tehtega - sinu väärtus tema jaoks (grupikaaslasena, meelelahutusena, mida iganes) ja asja väärtus tema käes. Kui sa mõttetu mees oled, siis tõenäoliselt saad nuga.

Või kui ühes grupis on paladin ja undead, siis on igasuguse loogika kohaselt nendevaheline verevalamine sama hästi kui garanteeritud. Kumb neist siis märtriks jääb on juba omaette teema. Üks neist poleks pidanud seda karakteri tegema, et tapatalgut vältida.

[Udutont]

[Orz]

[piir]

[pronto]

[piir]

[Orz]

[piir]