Dragon.ee foorum

Olles võrdlemisi uus roolimängude maailmas ja kuna õige pea peaks saabuma mulle saadetis D&D raamatutega amazonist, mõtlesin sel teemal natuke aru pärida. Vastust üritaks leida küsimusele: kuidas üksi kodutööd tehes oma dragoni mängimise (ja miks mitte ka DM-i) oskusi kõige paremal viisil omandada. Esiteks loomulikult raamatud läbi lugeda, kuid kas midagi lõbusamat ka välja oleks pakkuda?

Nüüd räägiks sellisest rollimängust nagu Tunnels and Trolls (T&T). See nägi ilmavalgust vahetult pärast dragoni mängu loomist. Peamine erinvus on selles, et T&T käsitleb võitlust lihtsamalt, mitte laskumata taktikalistesse detailidesse. Dragoni varju on see alati jäänud, kuid mäng ise immitseb vaikselt tänase päevanigi, mida tõestab hiljutine uus reeglite versiooni (7,5) väljalase. Mille poolest T&T eriline on peale selle, et see lihtsamakoelisem on, on sellele juurde loodud . Loomulikult ei ole see nii haarav kui seltskonnaga mängides, kuid minu meelest on see väga hea võimalus algajatele saamaks uusi kogemusi antud mängus.

Niisiis, kes teab soolo seiklustest midagi RPG maailmas ning mis peamine, kas D&D (ver. 4) mängule neid kah kuskilt leida võib?

Läbilugemise entusiasm on muidugi tore ja soovitan soojalt, kuid selle mõte on rohkem siis kui soovid mängujuhiks hakata. Mängijana, arvan, piisab sul selle mängija käsiraamatu laenamisest kui oled end kuskile mängu sokutada suutnud.

Soolomängu kohta ei tea muud kommenteerida, kui et mulle on see alati veidike veider asi tundunud. Midagi mida kuskil salaja vargsi teha vms

Soolomängud on iseenesest huvitavad asjad, aga see pole rollimäng. Žanr on teine, neid kutsutakse mänguraamatuteks ja nad on eksisteerinud enne kui rollimängud (tänapäevases tähenduses) tekkisid. Esimene, kes mänguraamatu mõttega mängis oli Borges, kuigi ta ise ei kirjutanud ühtegi (tema raamatute tegelased kirjutasid neid). On kirjutatud paras ports mänguraamatuid, mis pole seotud ühegi rollimängusüsteemiga. Ka rollimängusüsteemiga seotud mänguraamatuid ei saa siiski päris rollimänguks nimetada. Mängust tekkiv elamus on teistsugune. Ma pole eriti kindel, kas nad on hea õppematerjal dragonimängu oskuste viimistlemisel Mänguraamat seob endas kirjandust ja programmeerimist (kuigi programm ei jookse mööda elektroonikat, vaid on paberil). See meenutab üsna kõvasti arvutimängu mida mängitakse üksinda.

Nagu Irve, soovitan ka mina üksinda harjutamisele vähem rõhku panna ja asuda kohe rollimängu praktiseerima. Muretse endale paar-kolm sõpra ja lihtsama alustamise jaoks on valmis "moodulid" kasulikud asjad. Tutvuge üldjoontes reeglitega, GM võiks "mooduli" korra läbi lugeda, tehke valmis tegelased... ja ma arvan, et mäng võib alata.

Soolomänguks on vahel kutsutud mänge kus on kaks inimest -- mängija ja GM. Ütlen ausalt, ka sellises mängus on oluliselt vähem pinget, kui mängudes, kus mängijaid on mitu. Kaks mängijat ja GM -- parem, aga midagi jääb ikka puudu -- mängijad kipuvad liigselt omavahel saladusi jagama ja üksteisega nõus olema. Kolmest mängijast algab ideaalne mängijate arv ja paraku lõppeb sinna kanti kohe kiiresti ära. Oleneb mänguseltskonnast, aga 6-7 mängijaga võib asi igav olla, sest kõikidele mängijatele ei pruugi mängu aja sisse piisavalt sõna/esinemisvõimalust jääda.

PS. D&D esimeses versioonis (kutsutakse Original või Basic D&D) olid mõned "soolomängud", pole päris kindel, kas AD&D 1e-le tehti mõni, peale seda pole minuteada olnud ühtegi ametlikult avaldatud soolomängu.

Nõus. Seda sooloseiklust natukene proovides, ei tekkinud minus tõepoolest "seda" efekti, mida oma vähese dragoni mängimisel tundsin. See meenutab tõesti sellist single-player-rpg mängu, ainult paberi ja täringutega - kutsuksin seda sahtlisse mudamiseks . Sellegipoolest ei ütleks ära, kui neid D&D 4-le tehtaks.