Grupi ühtsusest

[Kriza]

Viimasel ajal on siia tekkinud sisutihedaid vestlusi mängu dünaamikast. Samas kriibib minu D&D DM ja mängija hinge üks aspekt, millega 3,5 ja eriti 4 silma paistab - nimelt eeldus, et PC'de grupp on ühtne ning "funktsionaalne".

Mida ma siis silmas pean - kui mõelda kuidas mängud alguse saavad, siis tihti arutavad mängijad mitte selle üle, et millist rolli/tegelaskuju nad mängida tahaksid vaid selle üle, et kes millise klassi võtab, et oleks ikka kõik aspektid kaetud. Loogika siinkohal tavapäraselt see, et kehvasti "komplekteeritud" punt näeb rohkem vett ja vilet mööda ilma rännates ning ülesandeid lahendades.

Teine asi mis mind tugevalt häirib on see, et põhiraamatutesse on pea sisse kirjutatud (noh mitte otseselt sõnades vist kuid mõttes siiski), et grupi sisene dünaamika peaks olema teineteist toetav. Ühelt poolt ma saan sellest täitsa aru - mäng peab olema mõistetav ja piisavalt lihtne ka täiesti algajatele ning sellistele seltskondadele kes võtavadki seisukoha "Meie VS Maailm". Minu jaoks on see vaade siiski kaugelt liiga lihtsustatud.

Minu kui mängija jaoks on piiritu üksteisemõistmine, usaldus ja konfliktide puudumine grupis arusaamatu nähtus. Grupisisene egode kokkupõrge on minu meelest huvitav aspekt mängus ning mitte kuidagi ei saa ma ilma segadust tekitamata hakkama. Vastuolud PC tegelaste vahel on minu jaoks sama olulised ning nauditavad kui mängujoonis ise ja punt kus sellised vastuolud puuduvad tundub mulle pentsik. Eriti kui arvestada seda, et enamikul juhtudest ei oma tegelased pikka ühist minevikku vaid on juhuse tahtel kokku saanud ning toimima peaks tavapärane grupidünaamika (koondumine, konflikt, normaliseerumine, koostöö, mandumine, laialiminek).

küsimused teema edasiviimiseks, millele austet kaasvõitlejatelt ootan kommentaare:
1. Kas teid mängu eel käiv meta "ma tahan sõdalane olla aga ole sina preester ja meil on vaja võlurit ka!" ei häiri?
2. Kas eelistad ühtset PC'de punti või pigem naudid seda, kui pundis siseselt intriigid üleval on?
3. Millised on teie kogemused mängijate poolt juhitud tegelaste omavahelise dünaamikaga?

Tervis,

Kriza

[Tanel]

Eks ta häirib ikka, peamiselt seetõttu et keegi ei taha preestrit mängida ja ilgelt nilbe on oma vere hinnaga kogutud kullatükke võlujookide peale kulutada

[Teemon]

Ma arvan, et see on sügavalt mängupundist sõltuv teema.
Olen mänginud grupiga, kus sellised asjad enne tegelaste tegemist ära jaotatakse ja ka grupiga kus jupp aega on juba mäng kestnud, aga mõne tegelase kohta ei ole ikka teada, mis klassi ta esindab.

Teatud ulatuses on see jagamine minuarust mõistlik, seda juhul kui selle tegematajätmisel mäng kui selline oluliselt kannatab. Näiteks on kõvasti madistamist, aga pole ühtegi ravitsejat. Mis tähendab peale igat madinat nädalast haavade lakkumise laagrit ning tihti uute tegelaste veeretamist. Minu isiklik arvamus on, et umbes sealt võiks ka see ettejagamise piir minna. Ning see võiks käia pigem mängujuhi peas, mitte et mängijad omavahel seda jagavad. Mängujuht lihtsalt vajadusel üritab kedagi pisut suunata.

Mängijate omavaheline madistamine - jällegi sõltub väga palju mängijatest endist. Mõnele selline asi sobib ja mõnele mitte. Olen ka sellist mängu mänginud, kus kogu mäng vahepeal praktiliselt omavahelises madistamises seisneski, muud asjad olid rohkem taustaks kõrvale. Madistamise all ma mõtlen siin intrigeerimist ja üksteisele käru keeramist, nii labase asjani nagu üksteisele otse dämmi tegemine mindi ikka haruharva.

[mart]

Nagu Teemon ütles, eelistused selles suhtes on erinevad. Äärmused on minu arvates võrdselt tuimad ja sisaldavad suurt hulka "kombatit".

Kui rääkida isiklikest eelistustest -- mulle meeldib, kui mängijate vahel on intriig aga mitte konflikt. Mitmed GMid on teinud reegliks, et mängijad peavad olema koostöövõimelised ja olema huvitatud samast asjast, mis on mängu põhiteema. See on üldiselt väga hea mõte Samas ei pea nende huvid kokku langema.

Konfliktid mängijate vahel võivad olla mõnel harval korral huvitavad aga kui neid on tihti, siis on see kõigile väga tüütu. Kui just üksteist maha ei lööda, siis toimub jagunemine ja koos mängu mängimine võib muutuda mõttetuks. Puudub põhjus koos mängu teha, kui huvid kohe üldse ei kattu ja aetakse täiesti erinevaid asju. (Mängijate konflikte võib näiteks planeerida mängude lõppudesse.)

Aga täielik koostöö kuni üksteise aluspesu tundmiseni ka mulle ei sobi, persoonid muutuvad impersonaalseks. Igal ühel peavad olema omad isiklikud huvid ja omad väikesed räpased saladused

[Irve]

Mardile on raske lisada: see oli see, millele sõnastust otsisin.

Võib-olla ainult seda, et kui mängijatel on kombeks ja grupi stiilis veres see, et mängitakse psühholoogiat ja maailma võimalikult tõetruult välja, on minu meelest nutikas rolle teha metamänguliselt sellega arvestades, et seltskond laiali ei plahvataks.

Grupi "funktsionaalsuse" teema käib muide ka mulle suundumusena veidi närvidele. Teisalt olen 4e niigi täielikult maha kandnud ja sel teemal väga ei põe. (Mis meenutab, et kui keegi 4e fänn viitsiks 4nda vaimustusega kirjutada oleks väga lahe).

[Xan]

Mulle meeldib ideaalis, kui mängijad on koostööd tegev, üksteist arvestada suutev kõrgetasemelistest spetsialistidest koosnev eriüksus. Sellisel juhul saan ma end DM-ina lõbustada neile peaaegu ülejõukäivate vastaste ja ülesannete ettesöötmisega. Kartmata, et nad selle peale kohe sussid püsti viskavad. Väike omavaheline aasimine ja nagin käib muidugi asja juurde, aga kriisisituatsioonis peaksid nad üksteist usaldama ja üksteisele lootma.

Samas ma pean tunnistama, et mina ei tea oma 12-13 aastase mängimise ja mängujuhtimise praktika juures mitte ühtki ilma metamise ja railroadimiseta grupi kokkupanemise ja/või uue tegelase grupiga liitumise juhtumit. Küll aga kümneid, kus hoolimata DM-i pingutustest uus/vahetuv liige kuradile saadetakse või isegi usaldamatusest maha lüüakse.

Edit: 4e ei meeldi ka mulle muide, nagu väga üheülbaliseks läheb seal mängimine. Isegi lahingud kipuvad ajapikku pigem alati sama mudelit järgima. Igav. Kuidagi MMORPG-des raidimist meenutav.

[Udutont]

[arpeau]

Lühidalt, nii mängujuhi kui mängija vaatevinklist:
mulle just meeldib, kui grupp on tasakaalust väljas ja lihtsa ukse avamiseks või verejooksu peatamiseks tuleb mängijatel välja mõelda 'imelikke' mooduseid.
Tasakaalustatud grupp on booooring - vabandage mind