Postitas Tindome 21:46 14. Mai 2010
Mõnusat mängu saabki pühendumisega.
Sealjuures see üks , kes ei suuda oma mõtet mängu peal hoida vaid oma lastest, juustest, lehma lellepojast ning kartulihinnast heietab, suudab edukalt ära rikkuda kogu ülejäänud seltskonna mängu.
S.t. sisseelamisaeg tekib nagunii, üksteisega harjumise aeg nö. Aga elu on näidanud, et sisseelamisaeg kujul "räägime ükskõik millest, mis pähe tuleb, see on ju ikkagi Sisseelamisaeg" kaldub venima igavikuks ja üldse mitte ära lõppema, samas sisseelamisaeg kujul "meenutame, kuhu jäime ning katsume mängijate vahel laias laastus paika panna edasise tegevuskava" toob nagunii kaasa kõrvalepõikeid lehma lellepoegade ja kartulihinna juurde, aga viib ikkagi vähemalt lõpuks mängimiseni välja.
Muidu mulle meeldib ka mängida kuni silm enam lahti ei seisa.
Tegelikult meeldib mulle seda teha sedasi, et reede õhtul mängitakse ja laupäeval ka mängitakse ja siis üldiselt on hoog juba niipalju sees, et pühapäeval mängitakse ka kuni viimse äraminemishetkeni ja vahel jääb isegi püha eksp küsimata, sest tuleb bussi/rongi peale joosta.
Aga sedasi 3-4 tunni kaupa on ka omal moel tore. Lihtsalt sellist täielikku kaasahaaratust on raske saavutada. Lõppude lõpuks läheb juba sisseelamisele tavaliselt paar-kolm tundi ära - ja siis on aeg hakata jälle välja elama ju!
Kui mitte teha kirega, miks siis üldse teha?!