Dragon.ee foorum

Oleme tükk aega eksperimenteerinud iganädalaste õhtuste mängude ja pikkade nädalavahetusemängude ja kõige muuga ja meil tuli tunne, et kõige otstarbekam jutumängu mängimise viis on selline:

Valid mängimiseks koha, kus kõik kohalviibijad saavad magada.
Alustad laupäeval võimalikult vara ja mängid nii kaua kuni silmad lahti püsivad.

Pühapäeval mängida ei tohi, sest on garanteeritult vähem sisseelamist ja üleüldine väsimus. Niisama võib vedeleda.

Sellise lähenemisega tuleb päris hea sisseelamine ja pole reedeõhtust nädalaväsimust peal.

Juhtivate teadustöötajate eksperiment on andnud väga huvitavaid tulemusi. Kindlasti tuleb teha omad järeldused ning vastavalt muuta oma seniseid tõekspidamisi antud vallas.

Märkasin oma traktaadis suurt viga: olin kirjutanud, et "koha kus kõik saavad mängida", kui tegelikult oli mõeldud "koha kus kõik saavad magada"

Ja laupäeval on väga oluline osa ka see, et oleks enne mängu "vaba aeg", kus kõik saavad oma erajutud, lõbusad lood, följetonid ja naljad ära räägitud, eelmise mängu läbi arutatud jne., et ei oleks mängu sees üleliia muud möla.

Minu hinnangul polnud see mängule eelnev vaba aeg päris asjatu märkus.

On mänge, kus liigne loba tapab atmosfääri ja on mänge, mis toimuvad nii harva, et muu loba kõrvalt saab ka natuke mängida.

Noh, eks ma väheke agiteerisin kadedusest - väga ammu pole saanud mängida nii mõnusas mängus drägonit, kus mäng ise sunniks sisse elama (või siis täpsemalt - üldse drägonit). Ja noh, väga ammu pole ka saanud vaba nädalavahetust millekski...

Absoluutselt nõus, et enne ja pärast võiks olla aega...
Pärast sellepärast, et ei peaks mängu lõpuga liiga kiirustama.

Mõnusat mängu saabki pühendumisega.
Sealjuures see üks , kes ei suuda oma mõtet mängu peal hoida vaid oma lastest, juustest, lehma lellepojast ning kartulihinnast heietab, suudab edukalt ära rikkuda kogu ülejäänud seltskonna mängu.
S.t. sisseelamisaeg tekib nagunii, üksteisega harjumise aeg nö. Aga elu on näidanud, et sisseelamisaeg kujul "räägime ükskõik millest, mis pähe tuleb, see on ju ikkagi Sisseelamisaeg" kaldub venima igavikuks ja üldse mitte ära lõppema, samas sisseelamisaeg kujul "meenutame, kuhu jäime ning katsume mängijate vahel laias laastus paika panna edasise tegevuskava" toob nagunii kaasa kõrvalepõikeid lehma lellepoegade ja kartulihinna juurde, aga viib ikkagi vähemalt lõpuks mängimiseni välja.

Muidu mulle meeldib ka mängida kuni silm enam lahti ei seisa.
Tegelikult meeldib mulle seda teha sedasi, et reede õhtul mängitakse ja laupäeval ka mängitakse ja siis üldiselt on hoog juba niipalju sees, et pühapäeval mängitakse ka kuni viimse äraminemishetkeni ja vahel jääb isegi püha eksp küsimata, sest tuleb bussi/rongi peale joosta.

Aga sedasi 3-4 tunni kaupa on ka omal moel tore. Lihtsalt sellist täielikku kaasahaaratust on raske saavutada. Lõppude lõpuks läheb juba sisseelamisele tavaliselt paar-kolm tundi ära - ja siis on aeg hakata jälle välja elama ju!

Me oma grupiga oleme juba mitu aastat leidnud suvel mängimiseks nädalavahetuse. Mängime tavaliselt 3-4 erinevat mängu selle ajaga.

Formaat on tavaliselt see, et alustame reede õhtul mingi kergema mänguga mida saab ka kesvamärjukese kõrvalt mängida ning kus pole nii hull see, et jutt vahepeal mängust eemale veereb. Probleeme on tekkinud sellega, et silmad püsivad liiga kaua lahti ja mäng/muiduolemine venib liiga pikalt hommikutundidele, mis kärbib laupäeva nö. tõsisemat mänguaega.

Laupäeval oleme tavaliselt teinud kaks mängu kahe erineva mängujuhiga. See on idee poolest see tõsisem mänguaeg ja siis on ka saadud parimad mänguelamused. Üldiselt mida varem laupäeval suudetakse alustada seda parem. Mängu vahetamine ning selle vahel paus on ka olulised, sest nii mängujuht ja ka mängijad väsivad paratamatult ära.

Pühapäevad on olnud kahtlased, sest tavaliselt on laupäev lõppenud sauna, joogi ja vahest ka ööklubiga/pubiga. Vahest on siiski ka edulat õnnestunud väike mäng pühapäeval ära teha. See on vast parem kui on mingi eksperimentaalse loomusega asi. Tihti peab arvestama, et mõni võitleja on rivist väljas.

Üldiselt on paremad mängud siis, kui kõik tõesti keskenduvad mängule ning muud juttu on vähe. Samuti on parimate mängukogemuste puhul asi pakitud nii 4-5 tunni sisse.

Täitsa huvitav kohe, kuidas sedasi üldse saab. Üks mäng paar tundi sis.

Ma pole kunagi mänginud ühte mängu vähem kui aasta. Need, mida ma olen mänginud umbes aasta jagu, jäid kõik kuskil algfaasis pidama, s.t. kas ei saanud grupp üldse midagi ära tehtud peale veel sügavama kuse sisse sattumise või õnnestus lahendada üks missioon.

Võib-olla polnud ma päris täpne. Ühe mängu all mõtlen, nö. ühte mängukorda ehk siis scenariot?. Neid võib ühes kampaanias olla muidugi mitu ning meil on nii mõnigi kampaania reaalajas pooleli juba mitu aastat (kuigi mängukordasid võib selle peale olla nii 4-6). Erinevaid kampaaniaid on meil samuti nii 4-6 pooleli.

Kuna mängime harva siis peab mängujuht pingutama, et iga mängukord oleks ka omaette elamus ehk igal korral peab olema mingi oma algus, kõrgpunkt ja lõpp. Vahest see tähendab, et mängus võib toimuda nii mõndagi kiirkerimisel, kusjuures õige tasakaalu leidmine võib olla keeruline.

Eelmisel korral oli aga kaks eraldi kampaaniat ühendatud üheks scenarioks nii, et mängisime sama-aegselt kahte vastanduvat gruppi. Sisuliselt oli ühte viietunnilisse blokki peidetud seega kaks mängukorda. Väga lahe oli.